Soome välisministeerium avas eraldi veebikülje Ukraina sõtta minejatele, kus on selgitatud sellega kaasnevaid asjaolusid.

Küljel on märgitud, et Välisministeerium ei soovita ega propageeri vabatahtlikku sõdima minekut, aga abistab Ukrainas viibivaid soomlasi vastavalt konsulaarteenuste seadusele, kui see on võimalik.

Välisministeerium soovitab riigist lahkuda ja vältida igasugust reisimist Ukrainasse. Kui aga inimene otsustab Ukrainasse sõita või seal viibida, tuleks jälgida Soome Kiievi saatkonna ja välisministeeriumi infokanaleid ning vormistada reisiteatis. Reisiteatise kaudu saate teavitada oma lähimat kontaktisikut Soomes ja anda enda kohta ainult seda teavet, mida soovite.

Kõik konkreetset kodanikku puudutavad küsimused, mis Soome välisministeeriumi tähelepanu alla jõuavad, on konfidentsiaalsed. See kehtib ka juhtudel, kui vabatahtlik saab lahingus haavata, hukkub või kaob. Välisministeerium ei avalikusta üksikute soomlaste tegemisi kunagi avalikkusele.

Mida ütleb seadus vabatahtlike sõdurite kohta?

Vabatahtlik Ukraina relvajõududes sõdimine ei ole Soomes kuritegu. Soome siseriiklikud seadused ega rahvusvaheline humanitaarõigus ei piira vabatahtlikku liitumist Ukraina relvajõududega. Ukraina relvajõududega liitunud vabatahtlikule võitlejale kehtivad Ukraina enda õigusaktid ja rahvusvaheline humanitaarõigus.

Tuleb märkida, et isegi sõjas on reeglid. Kui vabatahtlikku võitlejat kahtlustatakse näiteks sõjakuriteo toimepanemises, võidakse ta kriminaalvastutusele võtta ka Soomes.

Sõjaseaduslikud reeglid on mõeldud olukordadeks, kus pooled kasutavad üksteise vastu surmavat jõudu. Reeglid on kõigile osapooltele ühesugused, olenemata sellest, kes sõda alustas. Sõjareeglid kaitsevad kõiki neid, kes lahingutegevuses ei osale (tsiviilisikud, meditsiinitöötajad, abitöötajad) või ei saa selles enam osaleda (vangid, haavatud ja haiged). Sõjakuritegudeks on näiteks tsiviilisikute või sõjavangide tahtlik tapmine, piinamine või ebainimlik kohtlemine ning tahtlikud rünnakud tsiviilelanikkonna vastu. See, et isik on täitnud ülemuse korraldust, ei vabasta teda kriminaalvastutusest. Isegi üksik tegu võib olla sõjakuritegu.

Soome saatkond Kiievis ja välisministeerium aitavad soomlasi vastavalt konsulaarteenuste seadusele. Tuleb aga tõdeda, et konsulaarabi osutamise võimalused Ukrainas on väga piiratud. Kui vabatahtlik sõlmib Ukraina relvajõududega teenistuslepingu, ei saa saatkond ega välisministeerium aidata lepingust taganeda.

Teenistusleping

Välismaised vabatahtlikud võitlejad sõlmivad Ukraina relvajõududega teenistuslepingu, tavaliselt kolmeks aastaks. Minimaalne teenistusperiood on alates 2024. aasta kevadest olnud kuus kuud. Teenistusleping on oma olemuselt eraõiguslik ja selle suhtes kohaldatakse Ukraina õigusakte. Sellist lepingut võib olla praktiliselt võimatu lõpetada. Välisministeerium ei saa aidata lepingute sõlmimisel ega neist taganemisel.

Pärast lepingu allkirjastamist saavad vabatahtlikud lühikese väljaõppe ja varustuse, mille järel paigutatakse nad sageli teiste välismaalaste juurde üksustesse. Väljaõpe ei vasta Soome ajateenija väljaõppele. Seoses lepingu sõlmimisega teatavad vabatahtlikud võitlejad relvajõududele oma lähedaste nimed ja kontaktandmed. Samuti võivad nad avaldada soovi, mida nad tahavad, et nende kehaga tehtaks, kui teenistus lõppeb surmaga.

Haavata saamine

Kui vabatahtlik saab lahingus haavata, vastutavad arstiabi eest Ukraina relvajõud. Meditsiinilist evakueerimist näiteks Soome põhimõtteliselt ei toimu, vaid ravi toimub täielikult Ukrainas. Kuna Ukraina õhuruum on tsiviillendudele suletud, ei saa riigist isegi oma kuludega meditsiinilist evakuatsioonilendu korraldada.

Kui haavatud vabatahtlik suudab iseseisvalt Soome naasta, hinnatakse tema ravivajadust riiklikus tervishoius, nagu ka teistel Soomes elavatel inimestel. Lahingutes haavatute jaoks pole erikorraldust. Soomlasel võib aga Soomes ravi ja taastusraviga seotud küsimustest lihtsam selgust saada kui Ukrainas. Ukrainas on tervishoid sõja tõttu tugevalt üle koormatud.

Võitluses hukkumine

Kui Soome vabatahtlik võitleja hukkub (Killed in Action, KIA) või kaob lahingus (Missing in Action, MIA), saab Soome Kiievi saatkond Ukraina võimudelt ametliku teate. Välisministeerium teavitab asjast Soome politseid. Politsei püüab alati lähedastele kaastundeavalduse isiklikult edastada.

Mõnikord saavad vabatahtliku lähedased kadumisest või hukkumisest infot muul viisil, näiteks võitluskaaslastelt, enne politsei poolt toodud teadet. Põhjuseks on asjaolu, et Soome võimud ootavad Ukraina võimudelt infot ja tegutsevad vaid selle põhjal.

Vabatahtlik võitleja saab tapetu (Killed in Action) staatuse ainult siis, kui tema surnukeha on leitud ja lahinguväljalt ära toodud. Sel juhul tuuakse lahkunu tavaliselt Kiievisse, tema isik tuvastatakse ja selgitatakse välja surma põhjus. Lahkamiseks on tavaliselt vaja lähedaste või saatkonna luba. Mõnel juhul võib surnu tuvastamiseks kuluda kaua aega.

Ukraina relvajõudude partneriks on kohalik matusebüroo, kes saab vastavalt lahkunu või lähedase soovile alustada matusekorraldust või lahkunu kodumaale tagasitoomist. Lähedaste ja ametiasutustega kontakteerumisel abistavad saatkond ja välisministeerium.

Ukraina matusebüroo võib korraldada lahkunuga hüvastijätutseremoonia enne tagasisaatmist. Hüvastijätutseremoonial on võimalik osaleda lähisugulasel kas Ukrainas või eemalt.

Hukkunu tagasisaatmise kulud kannavad Ukraina relvajõud vastavalt teenistuslepingule. Eelkõige kehtivad kirstude saatmisel oma rahvusvahelised lepingud, mistõttu tuleks selle korraldamine jätta kohalike matusebüroode hooleks. Soomes võidakse surnu kohta läbi viia veel teine surma põhjuse uurimine.

Eelmise, 2024. aasta lõpuks on lahingus langenud või kadunud kümmekond Soome vabatahtlikku.

Lahingus kadumine

Kui surnukeha ei saa lahinguväljalt ära tuua, on staatus ametlikult sõjategevuses kadunu (Missing in Action), isegi kui on surma pealtnägijaid ja isegi kui olukorrast on näiteks video. Ukraina antud staatus muutub langenu staatuseks (Killed in Action) alles siis, kui Ukraina võimud võtavad surnukeha üle ja tuvastavad selle.

Soome saatkond Kiievis võib lähedaste soovil paluda Ukraina relvajõududel või Ukraina sõjavangide koordineerimisrühmal uurida kadunute olukorda. Siiski tuleb tõdeda, et Ukrainas on lahingutegevuses kadunud suur hulk inimesi. Kõiki ei saa lahinguväljalt üles otsida ega sealt ära viia.

Kui vabatahtlik jääb kadunuks, võivad lähedased teatud aja möödudes taotleda tema surnuks kuulutamist.

Vangi langemine

Mõnel juhul on võimalik, et lahingus kadunuks jäänud isik on jäänud sõjavangi. Sõjavange, sealhulgas vabatahtlikke võitlejaid, tuleb kohelda vastavalt Genfi konventsioonile. Kinnipidav pool vastutab vangide turvalisuse eest. Sõjavangid tuleb vabastada hiljemalt pärast sõjategevuse lõppu. Venemaa ei ole oma agressioonisõja ajal austanud Genfi konventsioone ega muid rahvusvahelisi lepinguid.

Soome saatkond Kiievis võib omaste palvel ka eraldi paluda Ukrainal selgitada lahingus kadunuks jäänud inimese olukorda, kui on viiteid tema vangi langemisele. Ukrainas tegutseb sõjavangide küsimustega tegelev koordinatsioonigrupp, kelle poole saab saatkond olukorra selgitamiseks pöörduda.

Lähedased võivad pöörduda ka Soome Punase Risti poole, kes saab läbi rahvusvahelise Punase Risti organisatsiooni Venemaa Punasele Ristile teabenõude esitada. Punase Risti organisatsiooni tegevus põhineb neutraalsusel ja on lahutatud riikide tegevusest.

Riikidevahelisi arutelusid sõjavangide üle ei avalikustata. Võimud suhtlevad vahetult sõjavangi lähedastega. Sõja- ja pantvangiolukordades on tüüpiline, et lähedastega võtavad ühendust erinevad eraisikud, kes pakuvad oma läbirääkimis- või vahendusteenust. Sellised pakkumised viivad väga harva lubatud tulemuseni.

Vabatahtlike isiklikud asjad

Kadunuks jäänud või lahingus langenud vabatahtlike võitlejate isiklikud asjad annavad Ukraina relvajõud Ukrainasse reisimisel üle otse nende lähedastele või nende poolt volitatud asutusele. Asjad saab toimetada ka Soome Kiievi saatkonda. Lähedaste loal võib saatkond asjad läbi käia ja nendest nimekirja koostada, kui neid veel kirjas pole.

Tavaliselt ei tule kõik isiklikud asjad kaasa langenud või kadunud vabatahtliku asjadega. Asjadele saatkonda järele tulemises tuleb eelnevalt kokku leppida.

Ukraina relvajõudude maksatavad hüvitised

Kui vabatahtlik võitleja sõlmib teenistuslepingu, saab ta Ukraina maksunumbri, mida on vaja palga maksmiseks. Vabatahtlik võitleja avab Ukraina pangakonto, millele makstakse palk.

Kui vabatahtlik võitleja läheb kaduma (Missing in Action), siis palga maksmine peatatakse. Selles olukorras juhendavad Ukraina relvajõud lähisugulasi. Sel juhul on lähisugulased eelkõige abikaasa või lapsed. Kui vabatahtlik on olnud vallaline ja lastetu, on lähisugulased tavaliselt tema vanemad.

Hukkunute lähedased saavad vastavalt teenistuslepingule taotleda Ukraina relvajõududelt hüvitist. Ukraina relvajõud juhendavad lähisugulasi. Välisministeerium ja Soome saatkond Kiievis saavad abistada kehtiva teabe ja määruste edastamisel lähedastele.

Surnuks tunnistamine Soomes

Ukrainas väljastatakse surmatunnistus alles siis, kui surnukeha lahinguväljalt ära tuuakse ja hukkunu on tuvastatav. Surmatunnistuse saamine võib seetõttu mõnikord kaua aega võtta.

Surnuks tunnistamise taotlemine Soomes võib kõne alla tulla, eriti lahingus kadunuks jäämise korral, kus surnukeha ei saa lahinguväljalt ära tuua. Soomes saavad omaksed taotleda surnuks tunnistamist kadunud isiku elukohajärgsest kohtust.

Kui vabatahtlik võitleja on lahingus kadunuks jäänud, saab surnuks tunnistamist taotleda ilma ooteajata. See eeldab, et kadunu oli kadumisel vahetut eluohtu põhjustanud olukorras ning pole alust eeldada, et ta päästeti. Taotluses tuleb esitada piisavalt loetavad tõendid vahetu eluohtliku olukorra kohta ja individuaalne selgitus sündmuse käigu kohta. Siiski on hea mõista, et ilma ooteajata surnuks kuulutamine nõuab kindlaid tõendeid. Näiteks videost või kaasvõitlejate loost piisab harva.

Kui ooteajata surnuks tunnistamise tingimused ei ole täidetud, saab taotleda surnuks tunnistamist pärast seaduses määratud aega. Ooteaega arvestatakse ajast, mil kadunu elus olek oli viimati teada. Kui kadunu oli kadumise hetkel eluohtlikus olukorras või kui kadumise asjaolusid ja muid asjaolusid arvestades on muul viisil suure tõenäosusega surnud, on ooteaeg üks aasta. Muudel juhtudel on ooteaeg viis aastat.