Asjaga kursis olevate ametnike sõnul suunatakse USA lõunapiirile Mehhikoga tuhandeid täiendavaid tegevväelasi, vaid kaks päeva pärast seda, kui president Donald Trump andis USA sõjaväele volituse seal oma kohalolekut suurendada.

Piiril on juba ligikaudu 2200 tegevväelast USA põhja väejuhatuse piirimissiooni Joint Task Force-North osana asukohaga Texases El Pasos. Nad aitavad seal toetada USA tolli- ja piirivalveameti tööd, täites peamiselt logistilisi ja bürokraatlikke ülesandeid nagu andmete sisestamine, tuvastamine ja jälgimine ning sõidukite hooldus, vahendab CNN.

Veel pole selge, millised konkreetsed üksused piirile saadetakse, kuid esialgne laine hõlmab umbes 1500 sõdurit.

USA kaitseministri kohusetäitja Robert Salesses ütles, et andis kaitseministeeriumile korralduse „alustada oma vägede suurendamist edelapiiril” 1500 maapealse töötajaga, „samuti helikopterite ja nendega seotud meeskondade ning luureanalüütikutega, et toetada avastamis- ja jälgimistegevust”.

„Ministeerium pakub sõjaväe õhutransporti, et toetada siseministeeriumi enam kui viie tuhande ebaseadusliku välismaalase väljasaatmislende California osariigist San Diegost ja Texase osariigist El Pasost, tolli- ja piirivalve poolt kinni peetud sektoritest,” ütles Salesses avalduses. „Siseministeerium tagab lennu ajal õiguskaitse ja välisministeerium saab nõutavad diplomaatilised load ja edastab vastuvõtva riigi teate.”

„See on alles algus,” lisas Salesses. Kaks allikat ütlesid varem CNN-ile, et USA transpordi väejuhatusele anti korraldus valmistuda kasutama migrantide väljasaatmislendudeks USA sõjalisi vahendeid, sealhulgas sõjalennukeid.

Valge Maja pressisekretär Karoline Leavitt kinnitas numbrit ka kolmapäeval Valges Majas ajakirjanikele.

„President Trump allkirjastas korralduse 1500 täiendava sõduri saatmise kohta USA lõunapiirile. See tuleneb tema esimesest tegevusest… et muuta sisejulgeolek kaitseministeeriumi põhiülesandeks,” ütles Leavitt.

Trumpi administratsioon palus sõjaväel selle nädala alguses olla valmis viivitamatult lähetama kuni 10 000 tegevväelast, mis tekitas kaitseministeeriumis Pentagonis elevust, ütlesid üks ametnikest ja teine ​​asjaga kursis olev isik CNN-ile. Sõjaväeametnikud on seda eiranud, kuna usuvad, et nii paljude sõdurite korraga piirile saatmine võib neid mujal maailmas teistest missioonidest välja tõmmata ja ressursse koormata, ütles esimene ametnik.

Eeldatakse, et lähinädalatel ja -kuudel lähetatakse piirile veelgi aktiivsemad väeüksused, ütles üks ametnikest, kuna see esimene laine paneb aluse suuremale sõjalisele jalajäljele.

USA transpordi väejuhatusele on antud ka korraldus valmistuda kasutama USA sõjalisi vahendeid, sealhulgas sõjalennukeid migrantide väljasaatmise lendudeks, ütlesid kaks allikat CNN-ile.

Teise kaitseametniku sõnul hõlmab esialgne 1500 sõjaväelasest koosnev laine 500 merejalaväelast Camp Pendletonist ja 1. merejalaväediviisist San Diegos. Mereväelased jõuavad piirile peagi ja on valmis kõikideks operatsioonideks, toimides nii kiirreageerimisjõududena kui ka pikaajalise lahendusena.

„Meile on öeldud, et peame seda käsitlema riikliku hädaolukorrana, sest see on kuulutatud välja riiklikuks hädaolukorraks,” ütles ametnik. „Ärge imestage, kui näete, et helikopteritelt tulevad merejalaväelased maha.”

Piirimissiooni osana lähetatud merejalaväelaste arv võib lõpuks tõusta 2500-ni, ütles ametnik.

Piiril on ka rahvuskaardi kontingent nimega Operation Lonestar, mida juhib Texase rahvuskaart. Texase sõjaväeministeeriumi andmetel on praegu missioonile määratud ligikaudu 4500 rahvuskaartlast.

Ametnikud ütlesid, et sel nädalal piirile saadetavad täiendavad tegevväelased teevad suures osas samamoodi ning eeldatavasti toetavad Joint Task Force-North-i ja suurendavad seda.

Planeerimisega kursis olevate allikate sõnul aitavad nad säilitada piirivalve operatiivvalmidust, abistavad juhtimiskeskusi ning pakuvad rohkem luurespetsialiste ohtude ja rändevoogude hindamiseks.

Samuti eeldatakse, et väed suurendavad õhuressursse ja aitavad õhuoperatsioonidel.

Pole selge, kas sõdurid on relvastatud. Kuid ühelgi tegevväelasel ei ole õigust täita mis tahes õiguskaitseülesandeid nagu arreteerida või narkootikume konfiskeerida, ega suhelda migrantidega muul viisil kui aidata neid transportida erinevatesse migrantide rajatistesse ja nende ümber.

Seadus, mis pärineb enam kui sajanditagusest ajast, tuntud kui „posse comitatus”, keelab tegevteenistuses olevatel USA sõduritel riigisisese õiguskaitsetegevuse ilma vastava loata. Kongressi uurimisteenistuse analüüsi kohaselt on teised seadused ja määrused veelgi selgitanud, et sõdurid ei saa osaleda sellistes tegevustes nagu vahistamised ja läbiotsimised.

President Trump ütles aga esmaspäevases korralduses, et otsustab 90 päeva jooksul, kas käivitada USA-Mehhiko piiril mässuseadus, mis võimaldaks tal kasutada siseriiklikult õiguskaitseks tegevväelasi.

Föderaalsed ressursid USA lõunapiiril on migrantide sissevoolu tõttu juba aastaid väheseks jäänud.

Lõunapiiri ületavate migrantide arv on viimasel ajal langenud – sisejulgeolekuametniku sõnul ületab iga päev ebaseaduslikult piiri 1100–1300 migranti.

Kuid Pentagoni töötajate lisamisega loodavad allikad, et piiri ääres abistanud immigratsiooni- ja tolliamet saab naasta sisemaale, et keskenduda dokumentideta immigrantide vahistamisele juba USA-s.