Ukraina on värbamisreformi väljatöötamise viimases etapis, et meelitada ligi 18–25-aastaseid noori, kes on praegu mobilisatsioonist vabastatud, kuna Ukraina otsib võimalusi oma lahingujõudude tugevdamiseks, ütles hiljuti presidendi kantseleisse ametisse nimetatud lahinguvälja komandör.
Presidendi kantselei juhataja asetäitja kolonel Pavlo Palisa ütles oma esimeses intervjuus välismeediale pärast mullu sügisel uuele ametikohale asumist, et Ukraina uurib uusi värbamisvõimalusi, sest praegune nõukogude ajast päritud mobilisatsiooni koostamise süsteem takistab edasiminekut, vahendab AP.
Kuigi Ukraina võttis eelmise, 2024. aasta kevadel vastu mobilisatsiooniseaduse ja langetas värbamise vanust 27-lt eluaastalt 25-le, ei ole meetmed avaldanud vajalikku mõju, et täiendada ridasid ega asendada sõjas Venemaaga lahinguväljal saadud kaotusi.
Üks algatus on see, mida Palisa kirjeldas kui „ausat lepingut”, plaani, mis sisaldab rahalisi stiimuleid, selgeid tagatisi väljaõppele ning meetmeid sõdurite ja nende ülemate vahelise dialoogi tagamiseks. Plaani eesmärk on meelitada ligi peamiselt 18–25-aastaseid noori, kes on praegu mobilisatsioonist vabastatud, ning see on suunatud ka ukrainlastele, kellel on vabastus või kes vabastati pärast mobilisatsiooniseaduse vastuvõtmist.
„Üksuseülema ja lepingulise sõduri vahel tuleks luua avatud ja professionaalsed suhted ning seada selged mõlemale arusaadavad piirid,” ütles ta kolmapäeval. „Minu arvates on see tõhusa dialoogi jaoks hädavajalik.”
Jõupingutused, mis Palisa sõnul on viimases staadiumis, võivad aidata vastata nii Bideni kui ka Trumpi administratsiooni üleskutsetele, et Ukraina võiks värbamisea alandamise kaudu oma isikkoosseisu laiendada.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski on olnud seni kategooriliselt vastu kohustusliku mobilisatsiooni rakendamisele alates 18. eluaastast, öeldes, et see mõjutaks radikaalselt sõjast väsinud riigi tulevikuväljavaateid.
„Praegu on minu seisukoht, et peame alustama avatud dialoogi ühiskonnaga,” ütles Palisa. „Sest riigi kaitsmine ei ole ainult kaitseväe ülesanne. See on iga Ukraina kodaniku ülesanne ja see on ka nende kohustus.”
Palisa ütles, et tema büroo vaatab koostöös valitsuskabineti ja kaitseministeeriumiga läbi, miks mobilisatsiooni jõupingutused on ebaõnnestunud.
„Meil on tegelikult tohutu mobilisatsiooniressurss. Minu arvates on see hetkel suurem kui see, mida me praegu vajame teatud ülesannete lahendamiseks eesliinil,” ütles ta. „Meie praegune mehhanism ei võimalda meil olla nii tõhusad kui võiksime.”
Palisa viidi lahinguväljalt otse presidendi kantseleisse ja ta näeb oma ametisse nimetamist katsena lahendada sõjaväesiseseid süsteemseid probleeme. Ukraina sõjalise juhtkonna uue põlvkonna osana õppis ta USA armee väejuhatuse ja kindralstaabi kolledžis, kui Venemaa alustas oma täiemahulist sissetungi.
Ta lõpetas kaugõppes 2022. aasta suvel rindel võideldes. Seejärel juhtis ta 93. „Kholodnõi Jari” brigaadi kurnava üheksakuulise lahingu ajal Bahmuti pärast.
„See on ainulaadne võimalus tõmmata riigi kõrgeima juhtkonna tähelepanu pakilistele sõjalistele probleemidele,” ütles ta ja lisas, et kavatseb pärast missiooni täitmist oma lahinguvälja rolli naasta.
Kuna Venemaa jätkab Donetski oblastis järkjärgulisi edusamme, on mõned analüütikud osutanud Ukraina juhtimissüsteemi struktuurilistele nõrkustele ja rindel olevate üksuste vahelise suhtluse tõrkele, mis on võtmeteguriks tema võitluses 1000 km pikkusel eesliinil territooriumi hoidmise nimel.
Alates Moskva täiemahulise sissetungi algusest on Ukraina armee märkimisväärselt laienenud, kuid aastatepikkune Venemaa edusammudele vastu seismine on jätnud vähe aega strateegiliseks juhtimiseks – tühimik, mis ähvardab nüüd ohustada Ukraina edu võimalusi.
Palisa sõnul on koordineerimise ja tõhususe parandamiseks vaja kiiresti reforme.
„(Peame) kohandama struktuuri kaasaegse sõjapidamise loogikaga, mis võimaldab meil olla efektiivsem ja vältida samade vigade kordumist,” ütles ta. „See on see, mida tuleb teha. Teist teed ei ole.”
