Seni pole Venemaal õnnestunud Soome piiri taga väeosasid suurendada.

Soome sõjaväeluure hinnangul oli enne agressioonisõja algust Venemaa lääneosas, praeguses Leningradi sõjaväeringkonnas sõja alguses 30 000 maaväe sõdurit. 2026. aastaks tahetakse seda kogust kahe- või kolmekordistada.

Nad ei ole sellele eesmärgile isegi mitte lähedal, ütleb kaitseväe peastaabi luurejuht Pekka Turunen intervjuus Yle-le.

Ukraina sõda võtab ressursse ja nad ei suuda praegu oma võimu lääne suunas suurendada, lisab ta.

Sõjaväeluure avaldas täna neljapäeval 16. jaanuaril 2025. aasta avaliku ülevaate. Hinnanguliselt seni, kuni Venemaa peab Ukrainas täiemahulist sõda, võim Soome naabruses oluliselt ei kasva. Eelmine sõjaväeluure avalik ülevaade ilmus 2023. aasta kevadel, enne Soome liitumist NATO-ga.

Venemaa Soome piiri lähedal asuvatest väeosadest on Ukraina rindele viidud palju sõdureid. Väeosades on koolitajad, värvatud ja ajateenijad.

Võib öelda, et iga väeosa on vähemalt korra oma esialgsetest sõduritest tühjenenud. Sellest ajast peale on sinna alati tulnud uus partii väljaõpetamiseks ja taas on mindud, märgib ta.

Yle on kirjutanud näiteks Petroskoi baasi ehitatud uutest hallidest, kus hooldatakse sõjatehnikat. Varustus on ka Lugas ehk Peterburist ida pool. Varustus on nõukogude ajast.

Luurejuht kinnitab, et seadmed on vanad. Osa sellest moderniseeritakse eesliini jaoks ja osa demonteeritakse varuosadeks. Ta ütleb, et pildid ei üllata.

Piltidel oleva varustuse hulga pärast pole vaja muretseda, ütleb Turunen.

Sõja lõppedes seab Venemaa tõenäoliselt prioriteediks ehk peab oluliseks reformide läbiviimist Venemaa loodeosades, seisab luureülevaates.

Kui Ukrainas valitseb püsiv rahu, suudab Venemaa peaaegu kõik oma sõdurid sealt ära viia ja oma jõudu Soome suunal suurendada. Kui sõda jääb külmutatud konfliktiks, jätab Venemaa kriisipiirkonda rohkem sõdureid, ütleb Turunen.

Kokkuvõttes soovib Venemaa oma relvajõude suurendada 350 000 sõduri võrra 1,5 miljonini ja muuta relvajõudude struktuure. Eelkõige tahetakse suurendada maavägesid, sest Venemaa on neid Ukrainas kõige rohkem kaotanud.

Soome sõjaväeluure põhifookus on Venemaal.

Venemaa on Hiina jaoks oluline partner. Luureülevaate kohaselt üritab Hiina aga ära kasutada Venemaa nõrka olukorda.

Turuneni sõnul on riikide sõjaliseks koostööks näiteks ühisõppused, kuid nad ei suuda veel täielikult koostööd teha, st relvajõududel puudub ühisoperatsioonivõime.

Partnerid tegutsevad ka Arktika piirkonnas, kuid Turuneni sõnul Venemaa tingimustel.

Venemaa peab Arktika piirkonda enda omaks, hoolitseb selle järelevalve eest ja kontrollib liikumist, sõnab ta.

Ka Hiina eesmärk on jõuda rohkem Arktika piirkonda, kuid Soome luure andmetel hoolitseb Venemaa selle eest, et see oleks Venemaa kontrolli all.

Läänes on antud erinevaid hinnanguid sellele, mida Venemaa teeb, kui sõda Ukrainas läbi saab. Erinevate riikide teadlased ja sõjaväeluure on hinnanud, et Venemaa võib soovida katsetada NATO kaitset või rünnata oma naaberpiirkondi.

Soome riigikaitse kõrgkool avaldas hiljuti uuringu, milles dotsent Juha Kukkola hinnangul peab Venemaa võimalikuks maasõja puhkemist Venemaa loodealade suunas 2030. aastatel. Leningradi sõjaväeringkond asub selles piirkonnas.

Eestis hinnatakse Yle intervjueeritud kohalike kaitsejõudude andmetel, et Venemaa tahab rünnata Baltimaid, Soome kagualasid või Lapimaad. Samuti on eestlased välja arvutanud, et Venemaa on ajaloo jooksul Eestiga sõdinud umbes iga 25 aasta tagant ning viimasest vastasseisust on juba tükk aega möödas.

Turunen ütleb, et need on tuleviku hinnangud, mitte plaanid.

Praegu ei oska keegi öelda, milline neist stsenaariumitest on kõige õigem, kuid oleme valmis erinevateks variantideks, ütleb Turunen.

Soome liitumine NATO-ga ei ole Venemaa sõjalise aktiivsuse tasemes seni olulisi muutusi põhjustanud, seisab luureülevaates.

Turunen ütleb intervjuus, et vaevalt tahab Venemaa katsetada, kuidas NATO kaitse vastu peab. Ta ütleb, et Venemaa oht jääb praegusega samale tasemele veel pikaks ajaks.

Me räägime aastatest, enne kui see muutub märkimisväärseks sõjaliseks ohuks, sõnab ta.

Muutuse aluseks on just see, kuidas Ukraina sõda lõpeb.

Vahetut sõjalist ohtu pole, sõnab ta.

Aga nn laiaulatuslik mõjutamine ehk hübriidsõda on Turuneni arvates igapäevane ja ilmselt jätkub.