Parlamendisaadik ja endine välisminister Pekka Haavisto tõstatab Donald Trumpi poliitikaga seoses ühe Soome suurima murekohana Ukraina tuleviku. Haavisto on sel nädalal MTV saate Uutisextra külaline.
USA tulevane president Donald Trump tekitab muret paljudes Euroopa riikides, sest pole kindlust tema poliitikas näiteks Ukraina toetamise jätkumise osas.
Ettearvamatus jätkub. Meie suurim murekoht on seotud Ukrainaga. Muud murekohad on kliima- ja keskkonnaküsimused. Trumpi esimesel ametiajal ei tahtnud tema administratsioon kliimamuutustest kuuldagi, ütleb Pekka Haavisto MTV saates Uutisextra.
Trump on öelnud, et soovib kohtuda Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Soov kohtuda tekitab küsimusi, millist kokkulepet Trump võib pidada silmas Ukraina sõja lõpetamiseks.
Euroopa ja Ukraina roll peaks lepingus olema tugev. See on Ukraina tulevik ja Euroopa on olnud Ukraina jaoks oluline abimees. Trumpi määratud erisaadik ütles nüüd, et Ukraina küsimus lahendatakse 100 päevaga. Administratsioon on praegu realistlikum, kuna enne rääkis Trump ühest päevast, arutleb Haavisto.
Kohtumispaiga üle juba spekuleeritakse. Trumpile ja Putinile on kohtumispaika pakkunud Šveits ja Serbia. Araabia Ühendemiraatidel on samuti töösuhted mõlema riigiga. Eesmärk on ilmselt kohtumine võimalikult kiiresti korraldada, kuid selle päevakorra kokkuleppimine võtab aega, ütleb Haavisto.
Haavisto arvates peab Soome püüdma mõjutada USA-d ühtse sõnumiga ülejäänud Euroopa või teiste Põhjamaadega.
Teine murekoht on Gröönimaa. Trump tekitas kõmu, kui ütles, et on Gröönimaa ja Panama kanali omandamiseks valmis kasutama isegi sõjalist jõudu.
Trumpi läbirääkimistaktika äratab maailmas nii muret kui ka mõistmist.
Trumpi stiil jätkub nii, et kõigepealt tuuakse välja äärmuspositsioon ja siis minnakse tagasi. Stiil tekitab palju muret. Mõned inimesed arvavad, et see taktika on hea. See viitab naasmisele aega, mil suurriigid püüavad mängu panna oma võimu ja väge, hindab Haavisto.
Haavisto sõnul on USA-l õigustatud mure jälgida, kuidas Gröönimaal läheb.
Gröönimaa on unistanud iseseisvusest ja gröönimaalased on Taani suhtes kriitilised olnud. See oleks aga vaid umbes 50 000 elanikuga riik suure pindalaga. Mis juhtuks tema turvalisusega sõltumatuna? Venemaa ja Hiina ootaksid. Just selle peale USA-s mõeldakse, nendib Haavisto.
