USA tulevane president Donald Trump on teatanud kavatsusest kohtuda Vene presidendi Vladimir Putiniga vahetult pärast ametisse astumist. Trump ütles 10. jaanuaril, et Putin on omalt poolt valmis kohtuma ja ettevalmistused on juba töös.
Trump ise pole teatanud, millal kohtumine peaks toimuma ning Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul võib „mingit liikumist” oodata alles pärast seda, kui Trump 20. jaanuaril ametlikult USA presidendiks saab. Ootuspäraselt on kohtumise peateemaks Ukraina sõja lõpetamine.
Trump on korduvalt öelnud, et kavatseb Ukraina sõja kiiresti lõpetada. Oma valimiskampaania ajal rääkis ta, et suudab rahu taastada ühe päevaga, kuid tema ametisse astuv administratsioon on andnud mõista, et see võib võtta kauem aega.
Rahukõnelustel on Putinil üks absoluutne nõue, vahendas Bloomberg allikatele viidates. Bloombergiga rääkinud allikate sõnul nõuab Putin Trumpiga läbirääkimistel, et Ukrainast saab „piiratud sõjaväega neutraalne riik”. Seega tähendab see, et Venemaa tahab lubadust, et Ukraina ei ühine NATO-ga.
Bloomberg teatab allikatele viidates, et Kreml nõustuks kahepoolsete julgeolekukokkulepete raames Ukrainale relvade tarnimisega üksikute NATO riikide poolt, kuid relvi „ei tohi kasutada Venemaa vastu ega territooriumide vallutamiseks”.
Allikate sõnul on Venemaa seisukoht läbirääkimistel, et tema poolt okupeeritud territooriumid – ligi viiendik Ukraina territooriumist – jäävad Venemaa valdusesse. Nende hulka kuuluvad Krimmi poolsaar, mille Venemaa okupeeris ja sunniviisiliselt annekteeris 2014. aastal, samuti Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižja oblastid. Venemaa oleks aga väidetavalt valmis mõningaid alasid vahetama.
Trumpi valitud Ukraina rahusaadik Keith Kellogg ütles varem jaanuaris Fox Newsile antud intervjuus, et Trumpi eesmärk pole „Putinile või venelastele midagi anda”, vaid „päästa Ukraina ja nende suveräänsus”.
Samas intervjuus andis Kellogg rahu saavutamiseks uue ajaraami. Tema sõnul võib sõda lõppeda 100 päeva jooksul pärast Trumpi ametisseastumist ehk aprilli lõpuks.
Novembris teatas Wall Street Journal Trumpi leerist lekkinud rahutingimuste plaanist. Nende hulka kuulusid rindejoonte külmutamine ja demilitariseeritud tsooni loomine, Ukraina NATO liikmelisuse edasilükkamine 20 aasta võrra ning Euroopa rahuvalvajate saatmine riiki.
Venemaa lükkas detsembris tingimused tagasi, sest Putini jaoks on Ukraina mitteliitumine läbirääkimiste lävendiks.
Trumpi ja Putini kohtumise üksikasju pole avalikustatud, kuid üks kohtumispaiga variant võib olla Ungari, ütles Vene poliitik Vladimir Džabarov eelmisel nädalal Venemaa telekanalile Vmeste.
Föderaalnõukogu väliskomisjoni aseesimehe Džabarovi sõnul võiks Ungari peaminister Viktor Orbán tagada nii Putini kui Trumpi turvalisuse.
Viimati kohtusid Trump ja Putin Helsingis 2018. aasta suvel, kuid Soome on kohtumispaigana nüüdseks välistatud.
„Varem oli võimalike kohtade hulgas ka Soome, kuid ta astus NATO-sse ja muutus Venemaa suhtes äärmiselt agressiivseks,” ütles Džabarov.
Ungari NATO liikmelisus pole Venemaale probleem sümpaatse peaministri Orbáni tõttu. Kreml avaldas aastavahetusel nimekirja inimestest, kes kuuluvad gruppi, mida Putin oma uusaastasoovide vääriliseks pidas. Orbán on üks väheseid Euroopa liidreid, kes on selles nimekirjas.
Nimekirja võib pidada omamoodi Putini sõprade nimekirjaks, sest täiemahuline rünnak Ukraina vastu muutis Putini ja eriti lääneriikide juhtide suhted jäiseks.
