Donald Trump rõhutas vihases telefonikõnes Taani peaministriga, et tal on tõsi taga oma otsuses Gröönimaa üle võtta.

USA president rääkis eelmisel nädalal 45 minutit Taani peaministri Mette Frederikseniga. Valge Maja ei ole seda kommenteerinud, kuid Frederiksen ütles, et on rõhutanud, et suur Arktika saar – Taani kuningriigi autonoomne osa – ei ole müügis, kuid märkis, et Ameerika on selle vastu „suurt huvi” ilmutanud, vahendab Financial Times.

Viis praegust ja endist kõrget Euroopa kõrget ametnikku, keda telefonikõnest teavitati, ütlesid, et vestlus kulges väga halvasti.

Nad lisasid, et Trump oli pärast Taani peaministri kommentaare, mille kohaselt saart ei müüda, olnud agressiivne ja vastumeelne, hoolimata Frederikseni pakkumisest teha rohkem koostööd sõjaväebaaside ja maavarade kaevandamise vallas.

„See oli kohutav,” ütles üks inimestest. Teine lisas: „Ta oli endas väga kindel. See oli külm dušš. Varem oli raske seda tõsiselt võtta. Kuid ma arvan, et asi on tõsine ja potentsiaalselt väga ohtlik.”

Kõne üksikasjad süvendavad tõenäoliselt Euroopa muret, et Trumpi naasmine võimule pingestab Atlandi-üleseid suhteid rohkem kui kunagi varem, kuna USA president avaldab liitlastele survet territooriumist loobumiseks.

Trump alustas oma teist ametiaega jutuga Gröönimaa, Panama kanali ja isegi Kanada võimaliku ülevõtmise kohta.

Paljud Euroopa ametnikud olid lootnud, et tema kommentaarid Gröönimaa üle kontrolli taotlemise kohta „riikliku julgeoleku” kaalutlustel olid läbirääkimiste nipp, et saavutada suurem mõju NATO territooriumil. Venemaa ja Hiina võitlevad samuti positsiooni pärast Arktikas.

Kuid kõne Frederikseniga on need lootused purustanud, süvendades NATO liitlaste vahelist välispoliitilist kriisi.

„Kavatsus on väga selge. Nad tahavad seda. Taanlased on nüüd kriisirežiimis,” ütles üks kõnest teavitatud inimene. Teine ütles: „Taanlased on sellest täiesti jahmunud.”

Endine Taani ametnik lisas: „See oli väga karm jutt. Ta ähvardas Taani vastu suunatud konkreetsete meetmetega, näiteks suunatud tollimaksudega.”

Taani peaministri büroo teatas, et „ei tunnista anonüümsete allikate antud vestluse tõlgendust”.

Gröönimaa, kus elab vaid 57 000 inimest, on sisenemispunkt uutele laevateedele, mis avanevad järk-järgult läbi Arktika; seal on ka ohtralt, kuid raskesti ligipääsetavaid mineraale.

„President Trump on selgelt öelnud, et Gröönimaa ohutus ja julgeolek on USA jaoks oluline, kuna Hiina ja Venemaa teevad olulisi investeeringuid kogu Arktika piirkonda,” ütles Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja.

„President on pühendunud mitte ainult USA huvide kaitsmisele Arktikas, vaid ka koostööle Gröönimaaga, et tagada mõlema riigi vastastikune heaolu.”

Trump ähvardas jaanuari alguses kehtestada Taanile tollimaksud, kui see on Gröönimaa osas vastu. Samuti keeldus ta välistamast sõjalise jõu kasutamist saare kontrolli alla võtmiseks.

„Inimesed tegelikult isegi ei tea, kas Taanil on sellele seaduslik õigus, kuid kui nad seda teevad, peaksid nad sellest loobuma, sest me vajame seda riikliku julgeoleku tagamiseks,” ütles Trump mõned päevad enne enne ametisse astumist pressikonverentsil.

„Ma räägin vaba maailma kaitsmisest,” lisas ta. „Teil on Hiina laevad kõikjal. Teil on Vene laevad kõikjal. Me ei lase sellel juhtuda.”

Gröönimaa peaminister Múte Egede on korduvalt rõhutanud, et saare elanikud tahavad pigem iseseisvust kui USA või Taani kodakondsust. Kuid ta on tervitanud USA ärihuvi kaevandamise ja turismi vastu.

Frederiksen pidas eelmisel nädalal kohtumise Taani suurettevõtete, sealhulgas Novo Nordiski ja Carlsbergi tegevjuhtidega, et arutada Trumpi ähvardusi, sealhulgas võimalikke tollimakse tema riigi vastu.

Trumpi kõne päeval ütles ta Taani TV2-le: „Pole kahtlust, et Gröönimaa ja selle ümbruse vastu on suur huvi. Tänase vestluse põhjal pole põhjust arvata, et see peaks olema väiksem kui avalikus arutelus kuuldu.”