Sellised riigid nagu Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa kaaluvad praegu võimalust saata Ukrainasse oma sõjaliste jõudude kontingent, et tagada julgeolek võimaliku relvarahu korral. Ka Leedu lubab sellist võimalust. Teisest küljest leiab Poola, et naaberriigid ei peaks saatma oma sõdureid, vaid NATO peaks olema rohkem kaasatud. Milline on Läti seisukoht selles küsimuses? Vastutavad ministrid on oma kommentaarides reserveeritud.

Läti sõdurid osalevad praegu mitmel rahuvalvemissioonil. Suurim neist on NATO operatsioon Kosovos, kus paikneb üle 100 Läti sõjaväelase. Täna saadeti järgmine üksus Kosovosse piduliku tseremooniaga ja reisileiva – Läti lipu ja rukkileiva – kaasavõtmisega. Väiksemas koguses osalevad Läti sõdurid NATO missioonil Iraagis, ÜRO missioonidel Iisraelis ja Liibanonis ning rahvusvahelise koalitsiooni operatsioonil ISIS-e vastu, vahendab lsm.lv.

Kas saame varsti sellesse nimekirja lisada ka esinduse Ukrainas? Läti kaitseminister Andris Sprūds on selles osas reserveeritud.

Ta rõhutas, et sellisest võimalusest saab konkreetsemalt rääkida alles siis, kui Venemaa ja Ukraina vahel sõlmitakse rahuleping, mille kohta veel kindlaid märke pole.

„Missioonid on erinevad. Ühestki konkreetsest missioonist Ukrainas on praegu lihtsalt vara rääkida. Hetkel sellist formaati, selliseid otseseid eeldusi ei ole. Hetkel, kui me jõuame selliste eelduste või formaadini, siis saab rääkida järgmistest sammudest,” ütles kaitseminister.

Ka välisminister Baiba Braže hoidus kommenteerimast Läti võimalikku seotust rahuvalvega Ukrainas.

Küll aga teab Läti Televisioon , et erinevatel rahvusvaheliste organisatsioonide foorumitel on arutatud erinevaid rahu tagamise stsenaariume. Suurimad teemad neis aruteludes – kuidas see mõjutab missiooni liikmete julgeolekut ja kuidas tagada kontingendi sõdurite julgeolek?

Endine kaitseväe juhataja Raimonds Graube leiab, et kui selline missioon on olemas, tuleks Läti sellesse kaasata.

„Kõigepealt tuleb sellise võimalusega arvestada, pole kahtlust,” märkis ta. „Pidagem alati meeles, et sellistes operatsioonides, selle kaudu ülesannetes osaledes eeldame, et saame sarnastes olukordades sarnast abi. See on väga võimas ja oluline sõnum. Me ei saa lihtsalt oodata, millal meile abi antakse, ja mitte minna appi teistele, kes seda vajavad,” selgitas Graube.

Samas nentis Graube sarnaselt välisministriga, et teadete üle sõdurite saatmise kohta ei tasu imestada, sest teadmata asjaolusid on veel palju.

„See muudab küsimuse keerulisemaks – mis tingimustel? Kas see on ÜRO mandaat või NATO või koalitsioon. Ja kõige tundmatumad on rahulepingu tingimused, sest see saab juhtuda ainult siis, kui sõjategevus lakkab, muidu oleksime seotud sõjaga. Ukrainasse rahumissiooni saatmise küsimus tõstatati paar päeva tagasi, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski tunnistas, et seda küsimust on Balti partneritega arutatud,” ütles Graube.

Kui sõlmitakse rahu- või vaherahuleping ja see võimaldab kaasata rahvusvahelisi rahuvalvajaid, siis Läti poolel otsustavad missioonil osalemise riikliku julgeolekunõukogu ja ministrite kabinet, kuid lõplik sõna jääb. kontingendi saatmise otsuses parlamendile.