USA luurele tuginev mõttekoda Institute for the Study of War (ISW) avaldas kolmapäeval raporti, mille kohaselt kavatseb Venemaa Valgevene üle võtta. Aruande kohaselt on aastakümneid kestnud protsess lähenemas lõpule ning Venemaa ja Valgevene liitumine toimub järgmise kümne aasta jooksul.

Soome Välispoliitika instituudi vanemteadur Ryhor Nizhnikau ütleb, et see ei pruugi võttagi nii kaua aega, vahendab Iltalehti.

Minu seisukoht on väga lihtne. Moskva võib juba täna annekteerida Valgevene. Poole tunni jooksul, märgib ta.

Nizhnikau sõnul poleks liitmine isegi „suur asi”, sest kogu vajalik infrastruktuur on paigas. Ainus põhjus, miks Valgevene on näiliselt endiselt iseseisev riik, on Ukrainas käimasolev sõda.

Ühinemine võib Valgevenes põhjustada proteste ja Venemaa peaks saatma ressursse nende kontrollimiseks. Ja praegu keskendab Venemaa kõik Ukrainale.

Kui sõda on läbi, olen kindel, et see [Valgevene liitmine Venemaaga] on järgmine samm, ütleb Nizhnikau.

Venemaa alustas oma ulatuslikku agressioonisõda Ukrainas 2022. aastal Valgevene pinnalt. 2020. aastal toimusid riigis vägivaldsed meeleavaldused autokraatliku liidri Aleksandr Lukašenka vastu, kes opositsiooni sõnul võltsis valimisi. Sellest ajast peale on Venemaa haare Valgevene üle karmistunud ning mõne tõlgenduse kohaselt on Lukašenka juba hävitanud oma riigi iseseisvuse.

Nizhnikau sõnul on olukord Valgevenes ja Ukrainas omavahel lahutamatult seotud. Need on praktiliselt sama nähtuse kaks erinevat ilmingut.

Ukrainas sõdib Venemaa piirkonnas kontrolli saavutamise nimel. Valgevenes pole seda vaja teha, sest Lukašenka on kindlalt Kremli kontrolli all. Venemaal pole vaja sõdureid Valgevenesse saata, sest Lukašenka teeb selle töö Venemaa eest ära.

Nizhnikau sõnul ei mõisteta Euroopas korralikult Valgevene positsiooni Ukraina sõja mustris. Valgevenele ei pöörata praegu suurt tähelepanu, sest ei taheta olukorda veelgi destabiliseerida. Ohtlikum on aga tema sõnul olukorra areng selleni, et Venemaa võtab Valgevene üle.

Kui Venemaa annekteerib Valgevene, on oht NATO riikidele ja näiteks Ukrainale Nizhnikau sõnul „massiivne”.

Nizhnikau sõnul hakatakse seda teemat arutama tõenäoliselt seoses võimalike rahuläbirääkimistega Ukrainas või kui Ukrainasse saadetakse rahu tagama Euroopa väed. Kõik oleneb võimaliku rahu tingimustest, kuid mõeldav oleks, et Ukrainasse saadetakse praegust piiri kindlustama kümneid või sadu tuhandeid sõdureid.

Aga kui Valgevene annekteeritakse, tähendaks see täiendavat 1000 kilomeetrit piiri, mida tuleks kontrollida. Muidugi on Balti riikidele ja Poolale [Valgevene liitmine Venemaaga] strateegiline oht, märgib ta.

Nizhnikau sõnul peaks Euroopa nüüd päriselt mõtlema, kuidas seda stsenaariumi ära hoida. Tema sõnul piirdub lääneriikide poliitika Valgevene suhtes nüüd ainult Lukašenkale vastandumisega. Selle asemel tuleks tähelepanu pöörata ka sellele, millist tulevikku Euroopa valgevenelastele lubab. See võib tulevikus tugevdada ka võimalikku vastupanu Vene vallutusplaanidele.

See ei puuduta ainult head tahet. Valgevenelaste abistamine sunniks Venemaa presidenti Vladimir Putinit ressursse Ukrainast eemale suunama.

Valgevenest saab Putini sõjalise agressiooni nõrk koht, sõnab ta.

Nizhnikau ei nõustu ISW raportis esitatud mitmete tõlgendustega. Üldiselt on ISW ​​tõlgendused tema sõnul osaliselt spekulatiivsed ja sensatsioonilised. Nizhnikau ei ole kõnealust Valgevenega seotud aruannet tervikuna lugenud, mistõttu ta seda otseselt ei kommenteeri.

Raportist jääb mulje, et Lukašenka on juba pikka aega püüdnud oma riigi Venemaaga lõimumisele vastu seista, kuid Nizhnikau sõnul on see vale tõlgendus. Tegelikkuses on Lukašenka eesmärk olnud „tasakaalustada” ning teda on huvitanud peamiselt enda võimu säilitamine, mitte Valgevene iseseisvuse säilitamine.

Alates 2020. aastast või hiljemalt alates 2022. aastast on Lukašenkast saanud oma riigis „lonkav part”. Erinevalt varasemast pole tal kodumaal legitiimsust ja ta on rahvusvaheliselt isoleeritud. Ta on kaotanud suure osa võimust, mis tal oli riigi eliidi üle. Tema režiim sõltub täielikult Venemaast ja ta on sellega leppinud, ütleb Nizhnikau.

ISW raportis väidetakse, et Lukašenka surmast või troonist loobumisest võiks Venemaa isegi kasu saada, kuna see kiirendaks Valgevene integreerumist Venemaaga. Ka see on Nizhnikau sõnul täiesti vale tõlgendus. See toetab Lukašenka administratsiooni enda väidet, mis Nizhnikau sõnul pälvis 2020. aasta protestide ajal lääneriikides palju toetust.

Tegelikult võib Lukašenka võimult lahkumine Nizhnikau hinnangul tähendada Valgevene jaoks võimalust taastada osa oma kaotatud iseseisvusest.

Samuti öeldakse ISW raportis, et Venemaa tugevdas Valgevene haaret just 2020. aastal puhkenud protestide tõttu, kui Venemaa olukorra kontrolli alla võttis. Nizhnikau sõnul seletavad Venemaa ja Valgevene lähenemist pigem Putini enda eesmärgid alustada sõjalist kampaaniat Ukrainas ja nende ajastus.

Nizhnikau sõnul on lääneriikide poliitika Valgevene suhtes olnud sageli vale ja põhinenud valedel eeldustel.

Ja isegi praegu on lääneriikide poliitika Valgevene suhtes teel katastroofi poole, liiga palju olulisi teemasid jäetakse täielikult tähelepanuta ja olukord võib viia massilise kriisini, sõnab ta.

Nizhnikau sõnul on Valgevene kohta palju väärarusaamu. Üks neist on see, et valgevenelased on venelased, sest nad räägivad vene keelt. Praktikas on aga vene keele oskus olnud õppimisel kohustuslik, sest pärast põhikooli toimub kogu õppetöö ainult vene keeles.

Valgevenes toimuvad 26. jaanuaril näidispresidendivalimised, kus Lukašenka valitakse tõenäoliselt „tohutu rahva toetusega” ametisse uueks ametiajaks. Kuigi Lukašenka pole Venemaa jaoks enam ideaalne variant, toetub Kreml endiselt temale, sest tema asendamine hõlmab riske, kirjutavad Nizhnikau ja Välispoliitika instituudi programmijuht Arkadi Moshes.