Eurooplased tahavad kindlustada, et neil on tulevastel Ukraina rahuläbirääkimistel kindel koht laua taga, kuid neil on oht saada ainult kokkupandav tool.

Peaaegu kolm aastat pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ja USA presidendiks valitud Donald Trumpi ametisse astumist vaid nädala pärast seisavad eurooplased silmitsi küsimusega, kuidas nad saaksid olla kindlad, et neid ei jäeta sel aastal võimalikest rahuläbirääkimistest kõrvale, vahendab Euractiv.

Venemaa kontrollib praegu umbes viiendikku Ukraina territooriumist, kuid Kiiev loodab, et Kurski ootamatu vallutamine ja kinnihoidmine võib läbirääkimisteks valmistudes tugevdada tema läbirääkimiste positsiooni. Mõlemad pooled on püüdnud parandada oma lahinguvälja positsioone enne Trumpi uue administratsiooni ametisse astumist 20. jaanuaril.

Kiievi juhtkond kardab, et kiirel relvarahul või rahulepingul, nagu Trump ja tema lähikond on korduvalt lubanud, võib olla kõrge hind. Ukraina president Volodõmõr Zelenski on seni tõrjunud igasugust kiiret pöördumist läbirääkimiste laua taha.

Valdav enamus EL-i liidreid – välja arvatud Ungari ja Slovakkia – nõustub, et Zelenskit pole mõtet kõnelema sundida, samas kui Venemaa president Vladimir Putin ei ole seni märku andnud, et ta oleks selleks valmis.

Samuti on nad kindlad, et Trumpil oleks „peaaegu võimatu” jätta Euroopa Ukraina otsustest kõrvale, ütles Eesti peaminister Kristen Michal hiljutises intervjuus Euractivile.

„USA peab aitama meil muuta olukorra olemust ja veenda Venemaad tulema läbirääkimiste laua taha,” ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron eelmisel nädalal Elysée palees Prantsuse suursaadikutele.

„Ukrainlased peavad pidama realistlikke arutelusid territoriaalsete küsimuste üle ja ainult nemad saavad neid juhtida; eurooplased peavad andma julgeolekugarantiid, mis on nende esmane vastutus,” lisas ta.

EL-i diplomaatide peamiseks murekohaks on stsenaarium, kus Trump kalduks Putiniga kahepoolseid kõnelusi pidama üle eurooplaste peade.

Ukraina ametnikud on viimaste kuude jooksul oma sõnumeid Trumpi elutähtsa rolli kohta tugevdanud, kritiseerides teda harva kommentaaride pärast, püüdes veenduda, et nad istuvad vähemalt laua taga.

Zelenski kasutas hiljutist kolmetunnist USA taskuhäälingusaadete intervjuud, et selgitada Kiievi nägemust võimalikest rahuläbirääkimistest, omistades Trumpile võtmerolli Venemaa sundimisel oma sõda lõpetama.

„Ilma USA-ta ei ole julgeolekugarantiid võimalikud,” ütles Zelenski, korrates varasemat juttu, mida ta kasutas pärast detsembris toimunud EL-i tippkohtumist Ukraina NATO liikmelisuse vajaduse kohta julgeolekutagatisena.

Pärast novembri valimisi andis Trump nii Zelenskile kui ka Macronile märku, et eurooplaste kohustus on jälgida ja tagada tulevane Ukraina relvarahu, väidavad vestlustega kursis olevad ametnikud.

Kuid Trumpi poolt ametisse pandud Ukraina erisaadik Keith Kellogg, kes pidi jaanuari alguses Kiievisse ja mitmesse teise Euroopa pealinna sõitma, lükkas reisi edasi ametisse astumise järgsesse aega pärast 20. jaanuari.

EL-i diplomaadid ütlesid, et see oli esimene signaal, et Trump näis selle nädala alguses eemalduvat oma esialgsest eesmärgist lõpetada sõda 24 tunni jooksul, vihjates, et „kuus kuud” on realistlikum eesmärk.

Kellogg võttis maha kaks kuud valitud presidendi Ukraina rahulepingu ajakavast, öeldes kolmapäeval Fox Newsile, et uus administratsioon otsib 100 päeva jooksul „lahendatavat lahendust”.

Võtmeküsimus on see, millises vormis võiksid tulevased kõnelused toimuda ja kes võiksid laua taha istuda. EL-i diplomaadid ütlevad, et konkreetseid plaane paberil veel pole.

Mitmete EL-i diplomaatide sõnul võib see muutuda siis, kui EL-i välisministrid kohtuvad 27. jaanuaril pärast Trumpi ametisse astumist selle aasta esimesteks kõnelusteks.

Enamik EL-i liidreid – kuid Venemaa-vastased idaeurooplased – on väljendanud selgelt, et soovivad vältida piiratud Minski-stiilis foorumit, mis välistaks laiaulatuslikud huvid kogu blokis.

EL-i peadiplomaat Kaja Kallas ütles neljapäeval, et „EL on valmis juhtimise üle võtma, kui USA ei ole valmis seda tegema”.

„Olen tõesti kindel, et kõik teised liikmed ja loodetavasti ka USA on valmis jätkama Ukraina toetamist,” ütles Kallas Saksamaal Ramsteini lennubaasis Ukraina kaitsekõneluste ajal.

Selle formaadi varasem juhtide tasandi kohtumine, mis oli kavandatud septembrisse ja mida pidi juhtima USA president Joe Biden jäi ära, kuna Washington pidi keskenduma orkaan Miltoni katastroofile reageerimisele.

Samal ajal, kui eurooplased on Trumpi lähikonnaga suheldes rõhutanud, et Kiievi läbirääkimiste positsiooni tugevdamiseks on vaja jätkuvat USA sõjalist abi, on EL-i diplomaatide sõnul neile endiselt ebaselge, kas see formaat jätkub USA juhtimisel või on sunnitud muutuima Euroopa juhitud koalitsiooniks.

Itaalia peaminister Giorgia Meloni, kes kohtus Trumpiga selle kuu alguses tema Mar-a-Lago residentsis ütles, et ta „ei näe ette USA lahkumist”.

„Rahu osas võib Trump olla keegi, kes liigub edasi lahenduse poole, kuid ma ei usu, et see tähendab Ukraina hülgamist,” ütles ta.

Detsembris hakkasid EL-i liidrid katsetama potentsiaalsete koalitsioonide võimalusi ning Euroopa ametnikud ütlesid, et eeldavad, et sellised formaadid jätkuvad ka järgmistel nädalatel ja kuudel, kui rahukõnelused teoks saavad.

Kuna Saksamaa on lähenemas erakorralistele valimistele ja Prantsusmaa on siseriiklikult nõrk, peaks Poola peaminister Donald Tusk mängima peamist rolli Ukraina toetamise Euroopa koalitsiooni loomisel järgmise kuue kuu jooksul pärast seda, kui riik on roteeruvalt EL-i eesistuja.

Varssavi on selles ametis kindlasti oma Ungari eelkäijaga võrreldes vastupidine. Peaminister Viktor Orbáni vastuoluline soolodiplomaatiline „rahumissioon”, mis viis ta Moskvasse, Pekingisse ja Mar-a-Lagosse, on jätnud halva järelmaitse, mis paistab tulevastel kõnelustel silma.

Kuid seal on rohkem toole, mis tuleb täita.

„EL peaks tulevastel läbirääkimistel [institutsioonina] kohal olema, sest ta on üks olulisemaid Ukrainale abi osutajaid ja koordinaatoreid,” ütles Dumoulin.

„See, kas seal peaksid osalema ka teised Euroopa-välised osalejad ja kas on mõttekas omada protsessi laiemat vastutust – näiteks Hiina, India või Brasiilia kohalolekuga – tõstatab võimaluse jõuda Ukrainale ebasoodsamate tulemusteni,” hoiatas ta.

Praegu peaksid eurooplased jätkama USA-le ütlemist, et ukrainlaste läbirääkimistele sundimine on läbikukkumise retsept ja muudab USA nõrgaks, kui tulemus on Venemaale kasulikum kui Ukrainale ja tema Lääne partneritele,” ütles Euroopa Välissuhete Nõukogu (ECFR) laiema Euroopa direktor Marie Dumoulin.

Eurooplased peaksid selgeks tegema, et USA huvides on mitte astuda läbirääkimistesse vaenulike eurooplaste ja ukrainlastega, vaid omada tegelikult ühtset Lääne positsiooni, ütles ta.

Enamik EL-i diplomaate ja ametnikke tunnistab aga, et vestlust vajadusest otsustada, mida nad mis tahes tulevaste kõnelustega saavutada tahavad, pole tegelikult toimunud.

„Oluline pole mitte ainult laua taga olemine, vaid see, et teil on idee, miks te selle laua taga olete ja mida soovite läbirääkimistega saavutada,” ütles Dumoulin.