Soome piiri lähedal asuvad Vene väeosad on pärast kolm aastat kestnud Ukraina-vastast agressioonisõda suures osas tühjaks tehtud.
Arvatavasti on Ukraina lahinguväljadel hukkunud tuhandeid Soome lähialadel teeninud Vene sõdureid, vahendab Iltalehti.
Venemaa on aga algatanud ulatuslikud sõjalised reformid, mis Soome sõjaväeluure hinnangul kujutavad riigile lähitulevikus märkimisväärset ohtu. See selgub Soome sõjaväeluure iga kahe aasta tagant avaldatavast avalikust luureraportist.
Raporti kohaselt on Venemaa eesmärk suurendada oma relvajõudude suurust 350 000 uue sõduri võrra 1,5 miljonini. Ainuüksi Leningradi sõjaväeringkonda oodatakse 50 000 uut sõdurit.
Sel juhul kasvab sõdurite koguarv Soome lähiümbruses mõne aastaga praeguselt 30 000-lt 80 000-le.
Koola poolsaarel Murmanski oblastis laiendatakse Vene Põhjalaevastiku 14. armeekorpus täisarmeeks. Karjalasse luuakse täiesti uus armeekorpus ning mitmed brigaadid laiendatakse diviisideks, öeldakse aruandes.
Karjala Vabariigis paiknevate maavägede kohalolek tugevneb oluliselt reaktsioonina Soome NATO liikmelisusele.
Pärast Ukraina sõja lõppu seab Venemaa tõenäoliselt prioriteediks oma loodesuuna ja püüab kiirendada reformide elluviimist, öeldakse luureraportis.
Soome sõjaväeluure usub, et tema kirjeldatud arengukäik pole võimalik enne, kui sõda Ukraina vastu on lõppenud. Praegu saadab Venemaa kõik äsja värvatud sõdurid enam-vähem otse Ukraina rindele.
Arktika piirkond säilitab Venemaa jaoks oma strateegilise tähtsuse, kuna põhjapoolsete merealade vaba kasutamine on Venemaa tuumaheidutusvõime seisukohalt kriitiline tegur.
Venemaa seisukohalt on Arktika piirkond eelkõige relvajõudude mängumaa ning seal ei suhtuta positiivselt muude osapoolte tegevusse regioonis.
Venemaal on käimas Põhjalaevastiku moderniseerimisprotsess, mis tähendab uute allveelaevade ja pealveelaevastiku aluste ehitamist ning Koola poolsaarel paiknevate õhujõudude tugevdamist.
Soome sõjaväeluure hinnangul pole praeguses olukorras „paranemisvõimalust”, sest Venemaa strateegilised huvid on „leppimatus vastuolus Läänega”.
Usutakse, et Venemaal säilib võime Ukraina konflikti alal hoida vähemalt järgmise paari aasta jooksul. Eeldatakse, et Venemaa suurendab kõigi „hübriidsete” meetodite kasutamist, kui ta püüab tekitada lahkarvamusi NATO-s ja Euroopa Liidus.
Need meetodid hõlmavad küber- ja infomõjutamist, energiapoliitikat, energiataristu ja muu kriitilise infrastruktuuri mõjutamist, rändevoogude instrumentaliseerimist ja erinevaid luureoperatsioone.
Aruande kohaselt on Vene luuretegevus Soomes aktiivne.
Venemaa sõjaväeluure on püüdnud uuendada luuremeetodeid, et vastata praegusest olukorrast tulenevatele väljakutsetele. Arvatakse, et selle meetodid on mitmekülgsemad ja osaliselt improviseeritud.
See võib tähendada erinevate nn tankistide ja vahemeeste üha suuremat kasutamist, aga ka arusaadavamat info hankimist. Arvatakse, et Venemaa värbab infovõrkudes ja eriti venemeelsetel sotsiaalmeedia platvormidel inimallikaid.
