Suurbritannia ja teised Euroopa riigid on eriarvamusel Ukrainasse suuremahuliste rahuvalvejõudude paigutamise osas, ütlesid diplomaadid ja ametnikud väljaandele Times.

Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja Põhjamaad toetavad ideed Euroopa juhitud algatusest saata relvarahuleppe korral Ukrainasse kümneid tuhandeid sõdureid. Saksamaa ja teised on aga vastu, nagu võib aru saada.

Arvatakse, et Balti riigid ja Poola tunnevad muret, et kavandatav missioon võib NATO piiririikidest Venemaaga väga vajalikke ressursse kõrvale juhtida, jättes need riigid kaitseta.

Siiski valitseb kasvav üksmeel, et sellisel konfliktijärgsel vägede saatmisel peab olema Donald Trumpi heakskiit ja turvagarantiid.

Briti kõrge valitsuse allikas ütles, et Euroopa suudab üksi vajaduse korral maaväe luua, kuid ministrid palusid USA-l pakkuda „õhukatet”. See võib olla Patrioti maa-õhk raketipatareide kujul, mis suudavad alla tulistada ballistilisi rakette, või lennukitega, millel on luure- ja seirevahendid, mis Euroopal puuduvad.

Briti armee võiks teoreetiliselt saata diviisi suuruse 10 000–25 000 sõduri suuruse väe, ütles armee allikas, ehkki see võib olla keeruline arvestades, et osa vägesid on juba Eestis.

Mõned peavad paremini saavutatavaks ÜRO rahuvalvejõude, mis koosnevad sellistest riikidest nagu India, Bangladesh ja Hiina.

Briti peaminister Keir Starmer peaks seda küsimust arutama esmaspäeval Brüsselis toimuval kohtumisel EL-i liidrite ja NATO peasekretäri Mark Ruttega. Samal päeval peab ta ka kahepoolse kohtumise Ruttega.

Kaitseminister John Healey nõuab, et Ühendkuningriik näitaks selles küsimuses tugevat juhtrolli. Kuid mõned ametnikud usuvad, et nad peavad endiselt veenma rahandusministrit Rachel Reeves’i Ukraina tähtsuses ja kardavad, et ta näeb seda „rahaauguna”.

Suur komistuskivi on see, kas president Putin nõustuks USA juhitud rahuläbirääkimistel sellise jõuga.

„Kui Venemaa ideed ei poolda, on see surnud ja kui USA ei anna haamrit, on idee surnud. Ära iial ütle iial, aga ma ei näe seda albatrossi maapinnalt tõusmas,” ütles kõrge sõjaväeline allikas.

Liitlased on skeptilised selle suhtes, kas Euroopa suudab üksi luua piisavalt suuri jõude, et takistada Venemaad korraldamast uut rünnakut pärast seda, kui tal on olnud aega oma sõjavägi uuesti üles ehitada. President Zelenski on öelnud, et see peaks olema 200 000 sõdurit, mis tegelikkuses tähendaks 600 000 sõjaväelast kas lähetuses Ukrainasse, valmistumas või taastumas.

Zelenski on ka öelnud, et kõik tõhusad rahuvalvejõud peavad kaasama USA vägesid, sest tema Euroopa liitlastel ei ole piisavalt sõdureid, et Putinile realistlikku heidutust pakkuda, need kommentaarid ärritasid eelmisel nädalal mõningaid Euroopa diplomaate.

Mõned diplomaadid ja sõjaväeallikad usuvad, et ÜRO rahuvalve on targem alternatiiv ja tõenäolisem Putini kokkuleppe kindlustamiseks. See võib hõlmata umbes 100 000 rahuvalvajat nii Ukrainas kui ka Venemaal ning see ei nõuaks USA otsest osalust.

„Nad [venelased] ei kavatse rünnata bangladeshlasi ega indialasi,” ütles teine ​​sõjaväeallikas.

Mis puudutab Euroopa juhitud jõudu, siis arvatakse, et sakslased on kohustuste võtmise vastu, kuna eelseisvate valimiste suhtes valitseb ebakindlus.

Teine Euroopa diplomaatiline allikas ütles, et USA peab olema kaasatud, et pakkuda Venemaale tugevamat heidutust ja „kuna neil on võimed, mis kogu Euroopal puuduvad”, nagu luure- ja jälgimisvõime ning „suutlikkus vajadusel ulatuslikult reageerida”.

Aruannete kohaselt on Trump varem soovitanud, et USA ei saadaks sõdureid ega rahastaks missiooni.

Üks kaitseallikas väitis, et Trump võidakse siiski ümber veenda, öeldes: „Ma ei usu, et USA suudab oma näppe pirukast eemal hoida.”