EL-i tippdiplomaat Kaja Kallas ja Poola peaminister on ühinenud üleskutsega, et blokk võtaks kuulda president Trumpi nõudmisi ja kulutaks palju rohkem kaitsele – kuna Euroopa seisab silmitsi Venemaast tuleneva „eksistentsiaalse ohuga”.

Sellised üleskutsed olid viimased järjest murettekitavamate hoiatuste hulgas Euroopa ametnikelt, kes on õhutanud kaitsele „äratuskõnet” alates Moskva tankide veeremisest Ukrainasse 2022. aastal, vahendab Daily Mail.

Need tulevad ajal, kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Saksamaa kantsler Olaf Scholz leppisid täna Pariisis toimunud kohtumisel kokku, et mõlemad riigid peavad tegutsema „tugeva” Euroopa nimel.

„Euroopa ei karda ega peida end, vaid on selle asemel konstruktiivne ja enesekindel partner,” ütles Scholz ja lisas, et see on „hea koostöö aluseks uue Ameerika presidendiga”.

Trump on suurendanud survet, hoiatades Washingtoni Euroopa liitlasi, et ta võib USA kaitsest loobuda, kutsudes NATO-t üles rohkem kui kahekordistama oma kaitsekulutuste eesmärki.

„President Trumpil on õigus, kui ta ütleb, et me ei kuluta piisavalt. On aeg investeerida,” ütles EL-i välispoliitikajuht Kallas Brüsselis toimunud konverentsil peetud kõnes. „USA, nad on meie tugevaim liitlane ja peavad selleks jääma.”

„EL-i sõnum USA-le on selge, me peame tegema rohkem omaenda kaitseks ja võtma õiglase osa vastutusest Euroopa julgeoleku eest,” lisas ta.

EL-i riigid on suurendanud oma sõjalisi eelarveid pärast seda, kui Venemaa 2022. aastal alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse.

Kuid poliitikud tunnistavad, et nad peavad minema kaugemale, kui nad on hädas Moskva tohutu sõjalise väljundiga.

„Venemaa kujutab eksistentsiaalset ohtu meie julgeolekule täna, homme ja nii kaua, kuni me oma kaitsesse alainvesteerime,” ütles Eesti endine peaminister Kallas.

„Paljud meie riiklikud luureagentuurid annavad meile teavet, et Venemaa võib kolme kuni viie aasta pärast testida EL-i valmisolekut end kaitsta. Keda me veel kuulame?” märkis ta.

Kantsler Scholz, keda järgmisel kuul ootavad ees Saksamaa üldvalimised, hoiatas, et Euroopa „peab olema tugev ja vastupidav maailmas, mis pehmelt öeldes liigub”.

„Ainus võimalik vastus eurooplastele sellele perioodile, millesse me astume, on rohkem ühtsust, ambitsioonikust, rohkem jultumust ja suurem iseseisvus,” ütles Macron. „See on meie hoog ja see on suund, kuhu me liigume.”

Macron ütles, et Euroopa ei pea mitte ainult oma kaitseks rohkem kulutama, vaid ka arendama oma tööstusbaasi, oma võimsust, oma tööstust.

Euroopa Parlamendis Strasbourgis eraldi esinedes rõhutas Poola peaminister Donald Trump, et „kui Euroopa tahab ellu jääda, peab ta olema relvastatud”.

Poola liider, kes kulutab kaitsele proportsionaalselt rohkem kui ükski NATO liitlane, kutsus EL-i kaasriike üles võtma tõsiselt Trumpi üleskutset tõsta kulueesmärki kahelt protsendilt viie protsendini SKT-st.

„Praegu on aeg, mil Euroopa ei saa endale lubada turvalisuse arvelt säästmist,” ütles Tusk, kelle riik sai sel kuul EL-i eesistujariigiks.

Kallas ütles samas, et Euroopa esmane prioriteet peab olema aidata Ukraina väsinud sõduritel võidelda Kremli sissetungi vastu, kuna Venemaa presidendi Vladimir Putini sõda läheneb kolme aasta piirile.

„Pole mingit kahtlust, et saame Ukraina abistamiseks rohkem ära teha. Meie abiga võivad nad ka sõja võita,”sõnas Kallas.

„Ainus keel, mida Putin räägib, on tugevuse keel,” lisas ta.

Trump on tekitanud Euroopas hirmu, et ta võib sundida Kiievit valusatele järeleandmistele, otsides kiiret kokkulepet Moskvaga konflikti lõpetamiseks.

„Agressioon kui välispoliitiline tööriist ei saa kunagi, mitte kunagi ära tasuda,” ütles Kallas, hoiatades Ühendriike, et tema peamine rivaal Hiina jälgib nõrkuse märke.

„Ukraina julgeolek Venemaa vastu on meie kõigi julgeolek,” sõnas ta.

Ta ütles, et soovib „vaadata võimalust teha veelgi rohkem” enam kui 200 miljardi euro suuruse Venemaa külmutatud varaga.

Seni on EL ja selle rahvusvahelised partnerid kasutanud raha intresse Kiievile 50 miljardi dollari suuruse laenu andmiseks, kuid nad on keeldunud puudutamast varasid ennast.

Kallas ütles, et lisaks USA-le peab EL tugevdama julgeolekusidemeid endise liikme ja „peamise partneri” Suurbritanniaga.

„Me vajame vastastikku kasulikke julgeoleku- ja kaitsesuhteid,” ütles Kallas. „Uus kokkulepe selles küsimuses on loogiline järgmine samm.”

EL-i liidrid kohtuvad järgmisel kuul Brüsselis Briti peaministri ja NATO juhiga, et arutada Euroopa kaitse tugevdamist.

Eelmisel kuul ütles NATO juht Mark Rutte, et Euroopa peab kaitsekulutusi ja -tootmist „turbotama”, kui ta tahab heidutada Venemaad tulevikus suuremat sõda alustamast.

Kallas ja Euroopa Liidu kaitsevolinik Andrius Kubilius esitavad märtsis uued ettepanekud bloki tööstuse tugevdamiseks.

Vaatamata paljudele olemasolevatele algatustele tunnistavad ametnikud, et EL on seni näinud vaeva retoorika reaalsuseks muutmisega ja ohu ulatuse suurendamisega.

„Sõja tormipilved kogunevad Euroopa kohale,” ütles Kubilius. „Me suudame Venemaast rohkem kulutada, rohkem toota ja relvastuda.”