Asjatundjate hinnangul võib Venemaa panna oma varilaevastikku saatma sõjalaevad. See oleks aga oht ka Venemaale.

Soome otsus arestida kaablikuritegevuses kahtlustatav tanker Eagle S „äratab Venemaal kindlasti arutelu, kuigi meile sellest ei räägita”, ütles Helsingi ülikooli Aleksandri instituudi juht Markku Kangaspuro.

Ametlikult on Venemaal juhtumit väga napilt kommenteerinud. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et kaabli hävitamine oli „väga erilise iseloomuga”, kuid see pole Venemaa presidendi administratsiooni asi.

Kui ametliku Venemaa väljundid on olnud vähesed ja mõõdukad, siis riigi sõjakommentaatorite seas käib „päris metsik areutelu”, sõnastab Kangaspuro.

„Ähvardatakse, kas peaks saatma laevu kaitsma Vene sõjalaevad,” ütles Kangaspuro.

Venemaal on mõjuvaid põhjusi juhtunut pisendada, leiab Soome välispoliitika instituudi vanemteadur Jussi Lassila.
Naftaekspordiga tegelev varilaevastik on Venemaale „päästerõngas” ja ta ei taha mingil juhul anda märku, et see on tema jaoks oluline tagasilöök.

See on selge kruvide pingutamine. Kui olukord veelgi hullemaks läheb, ei näe ma Venemaa jaoks muud võimalust, kui olukord ümber pöörata nii, et Venemaa ise suurendab survet ehk sõjalist kohalolekut Läänemerel, sõnab ta.

Selle võimalikkus sõltub paljuski sellest, kas Venemaal on „soovi, vajadust või võimet” sõjalist pinget Läänemerel suurendada, ütles Kangaspuro. Venemaa on koondanud suurema osa oma sõjalisest jõust Ukrainasse.

Kangaspuro arvates on sõjalise jõu demonstreerimine võimalik peamiselt juhul, kui Venemaa käitub nii, nagu suurriigid tavaliselt tegutsevad, st näitab oma sõjalist jõudu ja justkui näitab, et tugevamal on „teatud tegevusvabadus”.

Radikaalne lahendus oleks näiteks see, et lääneriigid takistavad varilaevastiku sisenemist Läänemerre, hindab Lassila. Vahendina oleks see paberil väga tõhus.

Kas Venemaa võiks sellele kuidagi reageerida? Venemaa on muidu Läänemerel märkimisväärne allajääja, sest Läänemeri on suures osas NATO sisemeri, märgib Lassila.

Lassila peab võimalikuks, et arutelu Venemaa-vastaste sanktsioonide karmistamise ja kaablikuritegevuse üle ei pruugi olla juhus. See on muidugi spekulatsioon, rõhutab Lassila.

See oleks Venemaa puhul sageli kasutatav tava. Eskaleerides ja agressiivselt kommunikeerides, et kui sanktsioone karmistatakse, jätkub kaablite lõhkumine, arutleb Lassila.

See võib olla vihje, jätkab ta.

Nüüd on Venemaa vaatevinklist probleem selles, et paljastatud on Venemaa varilaevastiku osa, ütleb Lassila.
See võib piirata ka Kremli huvi saata varilaevastiku laevu sõjalaevadega. Varilaevastiku idee Venemaa vaatenurgast seisneb selles, et sinna kuuluvatel laevadel pole otseühendust Venemaaga.

Kindlalt pole teada, kes on viimase Läänemerel toimunud kaablilõhkumise taga. Tõenäoliseks taustateguriks on aga Venemaad peetud juba seetõttu, et tanker Eagle S kuulub selle nn varilaevastikku.

Isegi Soomes on otsustajad ja võimud vähemalt tugevalt vihjanud, et lõhkumise taga on ühel või teisel moel Venemaa. President Aleksander Stubb teatas pärast kaablipurustust sotsiaalmeedias, et „tuleb võidelda Venemaa varilaevastiku laevade põhjustatud ohtudega”.

Kangaspuro hinnangul üllatas Soome otsus seoses laevaga Eagle S kindlasti Venemaad, kuna tegemist oli „ainulaadse asjaga”.

Soome eriüksused võtsid tankeri kaptenisilla kontrolli alla vahetult pärast seda, kui tekkisid kahtlused laeva seotuse kohta kaabli purunemises.

Vaevalt peeti seda Venemaal esimeseks võimalikuks reaktsiooniks, nendib Kangaspuro.

Kui Kremlis kaalutakse erinevaid variante, oleks neile kasulikum, kui läänlastele ei anta põhjust laevade tegevusse sekkuda, ütleb Kangaspuro.

Suuremas pildis on varilaevastikku kuuluva tankeri arestimine seotud millegi palju suuremaga kui üksik laev.

Isegi Läänes on laialdaselt arutletud selle üle, kuidas vältida varilaevastiku hiilivat tegevust ja keskkonnariske, tagades samas navigeerimisvabaduse.

Soomel vedas, et tanker Eagle S täitis võimude korraldusi ja nõustus selle tulemusena sõitma Soome territoriaalvetesse. See tegi praegu nähtud tegevused lihtsamaks võrreldes sellega, kui laev oleks jäänud rahvusvahelistesse vetesse.

Soome võimud olid valmis tegutsema ka olukorras, kus Eagle S poleks talle antud korraldusi täitnud, kirjutab Helsingin Sanomat. Mida ligi 230-meetrise naftatankeriga sel juhul oleks tehtud, pole teada.

Kui kaitseliit NATO ja Euroopa Liit püüaksid sundida riiki tegutsema vastavalt nende endi sanktsiooniotsustele, võivad lahendusel olla ettearvamatud tagajärjed, ütleb Kangaspuro.

Lääneriigid jälgivad juba praegu Venemaale kehtestatud sanktsioonide täitmist. See on aga hoopis teine ​​asi kui siis, kui Venemaa katseid sanktsioonidest mööda hiilida tõkestatakse aktiivselt jõuga.

„On selge, et sellisele otsusele ei reageeriks mitte ainult Venemaa, vaid ka mõned teised,” hindab Kangaspuro.