Kuigi varem räägiti Venemaast kui suurimast ohust Läänele, siis nüüd selgub, et suurimat ohtu kujutab hoopis Hiina.

Hiina kujutab pärast oma tuumarelvade arsenali kiiret laiendamist nüüd Läänele suurimat tuumaohtu, hoiatas Suurbritannia relvajõudude juht, vahendab Daily Mail.

Briti kaitseväe staabiülem admiral Sir Tony Radakin ütles, et maailm on nüüd jõudmas uude „tuumaajastusse” – Hiina kujutab endast surmavamat ohtu kui kunagi varem.

Admiral Radakin ütles murettekitavas pöördumises Londoni Royal United Services Institute’ile (RUSI), et Suurbritannia seisab silmitsi uue „maailmakorraga”, mille on kujundanud tema vaenlased ja piirkondlikud konfliktid.

Sõjaväeülem väitis, et Venemaa, Hiina, Iraan ja Põhja-Korea kujutavad endast ohtu ning tõstis esile Pekingi kui USA erilise väljakutse.

Aastakümneid ei peetud Hiina tuumaohtu märkimisväärseks. Kuid Peking laiendab nüüd oma tuumarelvade varusid kiiremini kui ükski teine ​​riik.

Kardetakse, et 2030. aastaks on kommunistlik riik USA ja Venemaaga samal tasemel ning peagi võib tal olla 1000 tuumalõhkepeast koosnev apokalüptiline arsenal.

RUSI iga-aastasel kaitseväe staabiülema ettekandes ütles Radakin, et maailm on „kolmanda tuumaajastu koidikul”.

Ta ütles, et esialgne tuumaajastu oli külm sõda, periood, mida „määratlesid kaks vastandlikku blokki, mida juhtisid kontrollimatu eskaleerumise oht ja heidutusloogika”.

Ta jätkas, et teist tuumaajastut määratlesid „desarmeerimispüüdlused ja massihävitusrelvade leviku vastu võitlemine”.

Olukord, millega maailm praegu silmitsi seisab, on aga „hoopis keerulisem”, ütles ta.

„Venemaalt oleme näinud metsikuid taktikalise tuumarelva kasutamise ohte, ulatuslikke tuumaõppusi ja simuleeritud rünnakuid NATO riikide vastu, mis kõik on mõeldud selleks, et sundida meid astuma stabiilsuse säilitamiseks vajalikke samme,” hoiatas Radakin.

„Hiina tuumaenergia ülesehitamine esitab USA-le kahesuguse väljakutse. Iraani suutmatus teha koostööd Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga on murettekitav ning Põhja-Korea ballistiliste rakettide programm ja heitlik käitumine kujutavad endast piirkondlikku ja üha enam ülemaailmset ohtu,” sõnas ta.

RUSI hiljutises artiklis hoiatati, et Hiina on „liikumas hoiatavale stardipositsioonile, mis sarnaneb Venemaa ja USA omadega”.

Viimastel aastatel on Hiina tõusnud tuumasuurriigiks. See on ehitanud sadu uusi mandritevahelisi ballistiliste rakettide hoidlaid ja kiirendanud tuumalõhkepeade ehitamist.

Admiral Radakin ütles oma kõnes, et Suurbritannia sõjaväeülemana on tal „kohustus” tugevdada riigi võimekust.

„See nõuab, et ma räägiksin selgelt meie ees seisvatest ohtudest ja nõutavast reageerimisest,” ütles ta.

Briti relvajõudude juht ütles, et maailm jaguneb kolmeks: Venemaa, Hiina ja selle liitlased, kes tahavad õõnestada globaalset julgeolekut; vastutustundlikud riigid nagu Ühendkuningriik; ja riigid, mis püüavad kaost enda huvides ära kasutada.

Admiral Radakin kutsus kolmapäeval Londonis peetud kõnes rahvusvahelisi liidreid tunnistama, et üks ajastu on lõppenud ja teine ​​alanud.

Ta hoiatas ka, et vaenulike riikide vaheline kokkumäng võib suureneda, sealhulgas võimalus, et Põhja-Korea annab kümneid tuhandeid sõdureid juurde, et toetada Venemaa okupatsiooni Ukrainas.

Ta küsis: „Kas me mõistame, mis on kaalul? Ja kas me oleme piisavalt motiveeritud vastama? Selle aasta erakordseim areng oli tuhandete Põhja-Korea sõdurite viimine Ukraina piirile.”

„Ja võimalus, et Venemaaga sõlmitava uue julgeolekupakti raames järgneb veel kümneid tuhandeid, mis võib hõlmata kõige tundlikuma tehnoloogia ja teadmiste vahetamist Moskva ja Pyongyangi vahel,” sõnas ta.

„Lisage sellele veel Iraanist tarnitud droonide kasutamine Vene vägede poolt ja Venemaa ähvardused [Jeemeni] huthide relvastamiseks otseseks kättemaksuks läänepoolse toetuse eest Ukrainale, ja me oleme tunnistajaks, kuidas maailm joondub kolmeks rühmaks,” sõnas ta.

„Jutt maailmakorrast võib kõlada abstraktselt… Ja eri institutsioonid võivad tunduda kauged. Kuid nad on tõelised,” märkis ta.

„Nende kohalolekut ja veelgi enam nende puudumist võib tunda vahetult,” rääkis ta.

Admiral Radakin rõhutas, et Venemaa otsene oht Ühendkuningriigile jääb „kaugeks” ja on veendunud, et seni, kuni Lääs oma huvid ja võimed ühtlustab, võivad vastutustundlikud riigid demokraatia vastaseid nurjata.

Ta ütles: „Kui me hetkeks tagasi astume, näeme oma tugevaid külgi.”

„Euroopa ja Ameerika, mis esindavad poolt maailma rikkusest, võrreldes Venemaaga, mis seisab silmitsi majandusliku ja demograafilise langusega,” rääkis ta.

NATO, mis kulutab kaitsele rohkem kui Venemaa ja Hiina kokku ning muutub veelgi tugevamaks.

„Rahvusvaheline kogukond, kes on vastanud Venemaa agressioonile enneolematu ühtekuuluvuse ja otsusekindlusega,” sõnas ta.

Briti armeeülema kommentaarid tulid pärast seda, kui parlamendi liige hoiatas, et kogu Briti armee hävitatakse „kuue kuu kuni aasta” jooksul suures sõjas Venemaaga.

Alistair Carns, kes pälvis erivägede operatsioonidel sõjalise risti, andis sünge hinnangu, rõhutades Suurbritannia sõjaliste reservjõudude ülesehitamise tähtsust.

Parlamendiliikme hoiatus tuli, kui ta tõi välja tohutul hulgal Venemaa sõdureid, keda Ukrainas tapetakse.

Veteranist poliitik, kes on ka reservväelane ütles, et iga päev hukkub või saab haavata umbes 1500 Vene sõdurit. Suurim teatatud koguarv ühe päeva jooksul on umbes 2000.

Carns väitis, et Venemaa võime taluda selliseid metsikuid kaotusi ja jätkata oma sissetungi Ukrainasse on osa Putini plaanist, mistõttu peab Suurbritannia suurendama oma täiskohaga elukutseliste sõdurite arvu ja laiendama oma osalise tööajaga reservväelaste arvu.

„Mastaabisõjas – mitte piiratud sekkumine, vaid Ukrainaga sarnane – häviks meie armee näiteks praegust ohvrite arvu arvestades osana laiemast rahvusvahelisest koalitsioonist kuue kuu kuni aasta jooksul,” ütls Carns Londonis Royal United Services Institute (RUSI) reservväelaste konverentsil peetud kõnes.

Carns, kes on endine kuningliku merejalaväe kolonel, kuni vahetas oma sõjaväelise karjääri poliitika vastu märkis, et Venemaa liigub peagi oma kolmandasse armeesse Ukrainas, olles kutsunud oma sõjategevusse kümneid tuhandeid sõdureid.

„See ei tähenda, et vajame suuremat armeed, kuid see tähendab, et peab kriisi korral kiiresti sügavuse ja massi looma,” ütles Carns.

„Reservid on selle protsessi jaoks üliolulised, absoluutselt kesksed. Ilma nendeta ei saa me massi genereerida, me ei suuda täita paljusid kaitseülesandeid,” sõnas ta.

Briti armee on kahanenud oma väikseimaks suuruseks viimase enam kui 200 aasta jooksul ning tänavused arvud näitavad, et täiskohaga väljaõppinud sõdureid on lähetamiseks valmis vaid 72 510.

See tuleb pärast seda, kui endine kaitseminister Ben Wallace teatas 2021. aastal, et armee arvu vähendatakse 2025. aastaks 72 500 inimeseni, jättes kõrvale 2015. aastal seatud 82 000 inimese eesmärgi.

Samal ajal näitavad valitsuse andmed, et armees on 24 068 reservväelast, mida on 20 protsenti vähem 2019. aasta eesmärgist 30 000, mis oli seatud 2016. aastal.

Suurbritannia on alainvesteerinud oma reservvägedesse, mis on aastate jooksul dramaatiliselt kahanenud.

Külma sõja lõpus oli territoriaalarmee, nagu seda teati, väljaõppinud väes peaaegu 73 000 sõdurit. Ja Teise maailmasõja lõpuks oli sõdima kutsutud üle miljoni armee reservväelase.

Piiratud rahastamise tõttu on valitsused eelistanud kärpida armeed, kuninglikku mereväge ja õhujõude.

Kuid see on viinud selleni, et reservid on alamehitatud, kuna osalise tööajaga sõduritel puudub põhivarustus nagu soomusvestid, relvad ja sõidukid, ning nad ei saa vajalikku väljaõpet.

Sõjaväelased väidavad sageli, et sõda alustavad professionaalsed armeed, kuid lõpetavad tsiviilisikud, kes osalevad võitluses vabatahtlike või reservväelastena, nagu on juhtunud Ukrainas.

Suurbritannial on samuti „strateegiline reserv”, mis koosneb kõigist endistest teenistujatest kindlaksmääratud aja jooksul pärast armeeteenistusest lahkumist.

Varem treenis see vägede kogum, mida saab sõja korral kutsuda, külma sõja ajal igal aastal, kusjuures kaitseministeerium jälgis, kes on strateegilises reservis ja kus nad elavad.

See tava aga katkes pärast külma sõda. Nüüd ei pruugi kaitseministeerium teada, kes või kus kõik strateegilisse reservi kuulujad asuvad, edastab Sky News.

Carns ütles, et Suurbritannia peab oma NATO liitlastele järele jõudma ja suuremat rõhku panema reservvägedele. Ta lisas, et „peame suurendama oma aktiivset reservi”, et olla valmis „lühikese etteteatamisega”.