Valmisolek toetada Ukrainat „kuni võidun” on kogu Lääne-Euroopas kriitilisel ajal järsult langenud, näitab uuring, kui Donald Trumpi peatne naasmine Valgesse Majja tõstatab küsimusi USA sõjalise abi tuleviku kohta Kiievile.

Detsembris korraldatud YouGovi küsitlus Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Hispaanias, Rootsis, Taanis ja Ühendkuningriigis leidis, et avalik soov seista Ukraina kõrval kuni võiduni – isegi kui see tähendaks sõja pikendamist – on viimase 12 kuu jooksul langenud kõigis seitsmes riigis, vahendab Guardian.

Uuringust selgus, et toetus konflikti alternatiivsele lahendusele – lahingute läbirääkimistega lõpetamisele, isegi kui see jätaks Venemaa kontrolli alla osa Ukrainast – on kasvanud kõigis riikides, selgus uuringust ja see oli eelistatuim variant neljas riigis.

Mõtet pealesurutud lahendusest, mis hõlmaks Ukraina territooriumi Venemaale loovutamist, peetakse õnnetuseks, aga laialt on levinud arvamus, et USA uus president hülgab Ukraina pärast ametisse astumist 20. jaanuaril.

Trump on üksikasju avaldamata kiidelnud, et suudab sõja lõpetada „24 tunniga” ning tema Ukraina saadik Keith Kellogg sõidab jaanuari alguses Euroopa pealinnadesse. Analüütikud on väljendanud kahtlust, kas Venemaa president Vladimir Putin alustab kõnelusi tingimustel, mis on Kiievile kuidagi vastuvõetavad.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski tervitas Trumpi võitu, olles nördinud lahkuva Bideni administratsiooni nn eskalatsiooni järkjärgulise juhtimise poliitika ja strateegia pärast.

Andmed on saadud peaaegu kolm aastat pärast Putini täiemahulist sissetungi ja Ukraina jaoks kriitilisel hetkel. Sel aastal on Venemaa edenenud kiireima tempoga alates 2022. aasta kevadest, mil tema kolonnid tegid ebaõnnestunud katse Kiievit vallutada.

Vene väed on vallutanud mitmeid linnu Donbassi piirkonnas, kusjuures Ukraina relvajõud on rindevägede puudumise ja Venemaa jätkuva sõjalise üleoleku tõttu püüdnud kaitsta linnalisi asulaid.

Kiiev möönab, et Kremli taktika on olnud tõhus, sealhulgas lennunduse suunamine kaitsepositsioonidele liugpommidega, seejärel suurtükirünnakute ja väikeste jalaväerühmade kasutamine. Venemaa on olnud vilunud ka Ukraina nõrgemate brigaadide tuvastamisel.

Küsitlus näitas, et valmisolek toetada Ukrainat kuni Venemaa alistamiseni püsis kõrgel Rootsis (50%) ja Taanis (40%) ning Ühendkuningriigis 36%, kuid need tasemed langesid 14 punkti võrra võrreldes jaanuarikuu näitajatega vastavalt 57 %, 51% ja 50%.

Samal perioodil kasvas nende protsent, kes eelistas läbirääkimistel saavutatud rahu 55%-ni, võrreldes 45%-ga Itaalias, 46%-ni (38%) Hispaanias, 43%-ni (35%) Prantsusmaal ja 45%-ni (38%) Saksamaal, vastavalt langes valmisolek toetada Ukrainat kuni võiduni.

On ebaselge, kas muutus peegeldas huvi vähenemist või suurenevat väsimust. Prantsusmaal, Saksamaal ja Rootsis on nende hulk, kes tahavad Ukraina võitu püsinud stabiilsena alates 2023. aasta algusest, kuigi mujal on see langenud.

Vähem kui kuu aega Trumpi naasmiseni peab enamus või peaaegu enamus kõigis riikides peale ühe tõenäoliseks, et USA valitud president katkestab toetuse Ukrainale: 62% sakslastest, 60% hispaanlastest, 56% brittidest, 52% prantslastest ja 48% itaallastest.

Nad olid vähem kindlad, kas Trump tõmbab USA välja kaitseliidust NATO, taanlased, sakslased, itaallased, hispaanlased ja rootslased arvasid tõenäolisemalt, et seda ei juhtu, kuid britid ja prantslased jagunevad võrdselt.

Inimesed olid ka eriarvamusel, kuidas nad suhtuksid rahukokkuleppesse, mis jätaks Venemaa kontrolli alla vähemalt osa Ukraina osadest, mille ta on pärast 2022. aasta veebruari sissetungi ebaseaduslikult hõivanud, nagu Trump väidetavalt plaanib.

Enamus Rootsis (57%), Taanis (53%) ja Ühendkuningriigis (51%) ning märkimisväärne vähemus (43%) Hispaanias ütles, et suhtub sellisesse tehingusse väga või üsna negatiivselt, võrreldes vaid 37%-ga Prantsusmaal ning 31% Saksamaal ja Itaalias.

On ebaselge, kuidas saaks Ukraina-teemalise kokkuleppe sõlmida. Putin kordas eelmisel nädalal oma maksimalistlikke eesmärke, sealhulgas Venemaa kontrolli Krimmi ja nelja „annekteeritud” Ukraina piirkonna üle ning Ukraina demilitariseerimist ja vetoõigust selle NATO liikmelisusele.

Zelenski ei soovi okupeeritud territooriumi Venemaale üle anda. NATO peasekretär Mark Rutte on kritiseerinud lääne jutte rahuprotsessist kui ennatlikust, öeldes, et Ukraina peaks saama kõik, mida ta vajab, et Putin ei võidaks.

Uuring näitas, et enamik lääneeurooplasi arvab, et Ukraina liitlased ei ole piisavalt teinud nii Moskva-vastaste majanduslike sanktsioonide kui ka Kiievi sõjalise ja muu abi osas, et takistada Venemaal sõda võitmast.

Umbes 66% taanlastest, 63% rootslastest ja hispaanlastest, 59% brittidest, 53% sakslastest ja itaallastest ning 52% prantslastest ütles, et üldine abi Ukrainale ei olnud kas päris või ei ole peaaegu piisav. Kuid vähesed arvasid, et nende riik peaks toetust suurendama.

Vähemused 29%-st Rootsis kuni 21%-ni Ühendkuningriigis ja Saksamaal, 14%-ni Prantsusmaal ja vaid 11%-ni Itaalias arvasid, et nende valitsus peaks suurendama abi Ukrainale, kusjuures suurem osakaal igas riigis ütles, et see tuleks kas säilitada või seda vähendada.

Konkreetsete meetmete osas nagu sanktsioonide suurendamine, rohkemate relvade tarnimine, rohkemate sõdurite saatmine NATO liikmesriikide toetuseks Ida-Euroopasse või õhurünnakute koordineerimine Venemaa sihtmärkide vastu Ukrainas, on toetus stabiilne või varasemast madalam.

Kui neil paluti öelda, milline on olukord nende arvates aasta pärast, arvasid vähesed lääneeurooplased, et Venemaa või Ukraina on võitnud, enamik usub, et need kaks riiki kas jätkavad sõda või räägivad läbi rahu üle.

Lahenduse leidmist peavad tõenäolisemaks Taanis (47%), Saksamaal (40%), Ühendkuningriigis ja Prantsusmaal (38%) ning Itaalias (36%) elajad, kusjuures sõja jätkumist peavad vähesel määral tõenäolisemaks stsenaariumiks Hispaania (36%) ja Rootsi (35%).