Jõulud Ukraina rindel algasid vanas heinaga täidetud aidas. Sõdurid registreerisid end, kui brigaadi kaplan leitnant Mõkola Bagirov hakkas otse jõulude tähistamise kohas palveid laulma – rääkimata tema kõrvale pargitud soomustransportööridest M113.
Ülejäänud päeva veetis Bagirov värvilises jopes ja maalitud keerlevat tähte kandes, lauldes lõbusalt traditsioonilisi ukraina laule ja põrutades tamburiiniga vastu jalga, vahendab Washinton Post.
Tema publik, kuigi tänulik pühaderõõmu jagamise eest, oli märgatavalt vähem vaimustatud. „Head tuju pole,” ütles Ukraina 33. mehhaniseeritud brigaadi pataljoniülema asetäitja Kõrõlo. Sõjaväeprotokolli kohaselt kasutatakse 37-aastase Kõrõlo ja teiste Ukraina sõjaväelaste puhul nende eesnimesid.
„Keegi ei tunne, et lõpp on lähedal,” ütles Kõrõlo. „Moraal langeb järjest madalamale, läheb aina hullemaks.”
See pühadehooaeg on Ukrainale kolmas pärast Venemaa sissetungi ning presidendiks valitud Donald Trumpi lubadus pidada läbirääkimisi sõja lõpetamiseks paneb paljud küsima, kas tuleb ka neljas sõja-aasta. Trump survestab juba Euroopa riike suurendama abi Ukrainale, andes samal ajal märku, et USA – Ukraina suurima toetaja – julgeolekuabi väheneb.
Kuid ta ei ole avaldanud üksikasju selle kohta, kuidas ta kavatseb Venemaa presidendi Vladimir Putini läbirääkimiste laua taha sundida, ning Ukraina ja Venemaa delegatsioonid pole kohtunud alates sõja esimestest kuudest 2022. aastal. Viimastel aastatel on Kiievi ametnikud ja sõdurid lahinguväljal väljendanud pühendumust võitlusele seni, kuni okupeerivad Vene väed on lüüa saanud ja Ukraina maalt välja tõrjutud.
Küsimusele võimaliku relvarahu kohta 2025. aastal, ütlesid Ukraina 33. brigaadi sõdurid, et nemad tervitaksid seda, kuid olid skeptilised, et see peagi saabub. Paljud väljendasid kahtlust, kas Putin lepib rahuga, samal ajal kui Vene väed on jätkanud edu saavutamist ja ründava initsiatiivi säilitamist. Rahulepe tähendaks tõenäoliselt ka Moskva enda vallutatud territooriumi – enam kui 20 protsendi Ukrainast – säilitamist.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et aktiivne sõjategevus võib lõppeda järgmisel aastal ja Kiiev kavatseb seejärel oma okupeeritud maa hiljem diplomaatiliselt tagasi saada. Mõned sõdurid ütlesid kolmapäeval, et kardavad, et USA katkestab kriitiliste relvade saatmise, kui Kiiev ei nõustu vahepealsete territoriaalsete järeleandmistega.
Teised tunnistasid, et loovutavad praegu maad, isegi kui nad jätkavad võitlust. „Kui me varem võidust rääkisime, siis nüüd on see ebaselge,” sõnas Kõrõlo.
Seejärel viis ta kaplan Bagirovi majja, kus kolmel sõduril oli lahinguülesannetest vaba päev, sest nad olid päev varem osalenud oma kaasvõitleja matustel. Sissepääsu ees oli lauale toetatud 27-aastase sõjaväevormis Vitali portree. Ta hukkus nädalavahetusel Venemaa droonirünnakus.
„Ma olen mures, et meid lihtsalt hüljatakse,” ütles Oleksandr, 26. „Need on mõtted, mis tulevad pähe – et meie liitlaste toetus ja tarned, laskemoon lihtsalt peatuvad. Kui meil seda pole, pole meil ka millegagi tulistada.”
Kuid enamik Ukraina sõjaväelasi tunnistab, et sõdurite puudus on praegu sama kriitiline kui relvadefitsiit. Mõned spetsialiseeritud töökohad 33. brigaadis – näiteks soomustransportööride autojuht – on langenud pataljonis kuni ühe inimeseni, ütlesid sõdurid, mis raskendab logistikat sõdurite ohutuks kaevikupositsioonidelt edasi-tagasi transportimiseks.
„Kas meil on üldse jalaväge?” küsis droonioperaator 37-aastane Denõs. „See on paar meest ja nad on üle 50 aasta vanad. Mida nad tegema hakkavad?”
39-aastane Felix, kes vastutab oma üksuse logistilise ja moraalse toe pakkumise eest, ütles, et võitlejad on lihtsalt kurnatud. Ta lootis, et Trumpi jaanuarikuu ametisse astumine tähistab pöördepunkti sõjas läbirääkimiste suunas, sest see võib pakkuda sõduritele väga vajalikku puhkust.
„See ei saa nii jätkuda,” ütles Felix. „Me taganeme. Ja nad trügivad aina kaugemale. Milline võit tuleb? … Kui meie ametnikud ei suuda sellele lõppu teha, siis võib-olla suudab hr Trump.”
Ukraina 33. brigaad loodi algselt optimismist – territooriumi tagasivõtmiseks. Enne eelmisel aastal oodatud vasturünnakut Zaporižja oblasti kaguosas oli brigaad üks mitmest uuest moodustatud üksusest. Välismaa liitlased koolitasid selle liikmeid kasutama annetatud Lääne varustust, näiteks Saksa tanke Leopard. Kuid pärast seda, kui vasturünnak seiskus Venemaa tugeva kaitse tõttu, läks brigaad üle kaitseülesannetele.
Nüüd on see üks üksustest, mis hoiab rindejoone kuumimat osa Ukraina idaosas Donetski oblastis Kurahove linna ümber. Vene väed on saavutanud siin kiiret edu, intensiivistades oma rünnakuid. Analüütikute ja Lääne ametnike sõnul on tõenäoliselt püüd hõivata võimalikult palju maad enne Trumpi ametisse astumist ja võimalikku relvarahu läbirääkimiste algust.
Jõulude tähistamine 25. detsembril on uus traditsioon enamiku ukrainlaste jaoks, kes kuni eelmise aastani tunnustasid ametlikult ida-õigeusu kiriku traditsiooni kohaselt püha 7. jaanuaril. Üleminek 25. detsembrile oli veel üks viis Lääne viisidele lähemale liikumiseks. Päev algas kogu Ukrainas ulatusliku Venemaa raketitulega, mis oli suunatud Ukraina energiainfrastruktuurile, põhjustades pidevaid elektrikatkestusi kogu riigis.
„Jõulud peaksid olema rahuaeg, kuid Ukrainat rünnati jõulupühal julmalt,” kirjutas Trumpi Ukraina sõja erisaadik Keith Kellogg sotsiaalmeedia postituses. „… Maailm jälgib tähelepanelikult mõlema poole tegevust. USA on otsustavam kui kunagi varem, et tuua piirkonda rahu.”
Kui kaplan Bagirov külastas üht sõdurite rühma teise järel, tõstes oma kuube, kui saapad vajusid raskesse mudasse, tunnistas ta, et sõdurite meeleolu on sünge. „Mis tuju?” naljatas ta. Tema ennustus järgmiseks aastaks on relvarahu enne lihavõttepühi, millele järgnes jõululaul rindejoonest eemal asuvate peredega.
„Me ei saa elada ilma lootuseta,” ütles ta.
Ühes brigaadi kergemate vigastustega sõdurite meditsiinipunktis veetis 48-aastane Oleh jõule, taastudes selgroos olevatest šrapnellhaavadest. „See ei lõpe niipea,” ütles ta.
Venelased „ei peata seda,” ütles ta. „Nad ei taha rahulikult elada.”
