Kui Ukraina suuruselt teises sõjast räsitud linnas Harkivis hakkasid üürgama õhuhäiresireenid, jalutas rühm teismelisi poisse pargis, Venemaa raketirünnakute oht on nende lapsepõlve sünge taust.

Mõned valmistuvad Ukrainast lahkuma, võib-olla igaveseks, põgenema mitte ainult halastamatu pommitamise, vaid ka hirmu tõttu, et nad võidakse saata rindele, vahendab Times.

„Paljud mu sõbrad otsustavad nüüd välismaale õppima minna, sest seal on turvalisem,” ütles 17-aastane Dmõtro. „Ei ole ohtu, et sind võetakse välisülikoolist sõjaväkke.”

Ukraina keelas enamikul meestel riigist lahkumise pärast Venemaa sissetungi 2022. aastal. Teismeliste poiste jaoks tähendab see keeld, et nad peavad otsustama, kas nad tahavad Ukrainasse jääda või välismaal turvalisust otsida. EL-i andmetel on alates konflikti algusest Euroopa Liidu riikides põgenikena registreeritud üle 190 000 poisi vanuses 14–17 aastat. Mehi saab mobiliseerida alates 25. eluaastast.

Kuigi teismelisi ei saa praegu sõtta kutsuda, avaldab Washington Kiievile suuremat survet mobilisatsiooniea alandamiseks, et vähendada armee sõdurite puudust.

„Meie, paljud meist arvavad, et noorte inimeste kaasamine sõjategevusse on vajalik,” ütles USA välisminister Anthony Blinken sel nädalal pärast NATO välisministrite kohtumist Brüsselis. „Praegu pole 18–25-aastased sõjas.”

Dmõtro jaoks on Euroopas õppimine kaitse rindejoone vastu: „Ma lähen õppima Poolasse. Kui olen lõpetanud, otsustan, kas naasta Ukrainasse või jääda sinna. Seal on turvalisem, pomme ei kuku ega ole ohtu, kui mind mobiliseeritakse sõtta ilma minu nõusolekuta.”

Tema sõber, kelle nimi on samuti Dmõtro noogutas. „Ma lähen ka välismaale. Siin on nii raske õppida, kui väljas on plahvatused ja vool läheb kogu aeg ära. Tunnen end sageli sellest kõigest läbi põlenuna.”

Blinkeni kommentaare kordas NATO juht Mark Rutte. „Meil on ilmselt vaja rohkem inimesi, keda viia eesliinile,” ütles ta, mainimata konkreetset vanuserühma.

Keskmine Ukraina sõdur on hinnanguliselt neljakümnendates eluaastates ja paljud Kiievi ellujäänud sõdurid on pärast sõja-aastaid kurnatud. Kuid nooremate sõdurite uue pealevoolu leidmine pole nii lihtne.

Aprillis langetas president Zelenski meeste mobiliseerimise vanust 27-lt eluaastalt 25-le. Parlament kiitis sammu eelmisel aastal heaks, kuid see oli nii tundlik, et Zelenski ootas peaaegu aasta, enne kui otsusele alla kirjutas.

Zelenski ja teised Ukraina ametnikud lükkasid tagasi üleskutsed mobilisatsiooniea edasiseks vähendamiseks, öeldes, et lääneliitlased ei ole suutnud isegi lahingus olevaid sõdureid täielikult varustada.

„Ei saa eeldada, et Ukraina hüvitab viivitused logistikas või kõhklused [liitlastelt] meie rindel olevate meeste toetamisel noorte arvelt,” kirjutas Zelenski nõunik Dmõtro Litvin sotsiaalmeedias.

Kriitikud väidavad, et nooremate meeste sõtta saatmine muudaks niigi hullu demograafilise kriisi veelgi hullemaks, kuid sellel oleks sõjale vähe käegakatsutavat mõju. ÜRO andmetel on Ukraina kaotanud umbes veerandi oma elanikkonnast ehk umbes kümme miljonit inimest alates Moskva täieliku sissetungi algusest peaaegu kolm aastat tagasi.

Lisaks kümnetele tuhandetele Venemaa rünnakute tagajärjel hukkunutele on peaaegu seitse miljonit ukrainlast riigist lahkunud, et lahingute eest põgeneda. ÜRO teatas eelmisel kuul, et Ukraina keskmine sündimus üks laps naise kohta on samuti üks maailma madalamaid. Stabiilse populatsiooni säilitamiseks on vajalik sündimuskordaja 2,1.

Ukraina parlamendisaadik Oleksandra Ustinova, kes teeb USA-s relvatarnete osas lobitööd ütles, et temalt on Washingtonis sageli küsitud, miks Kiiev ei saada nooremaid mehi rindele.

„Ukrainas oleks tohutu vastuseis ja me ei saavutaks [rindel] soovitud tulemusi, sest see pole nii suur hulk inimesi,” ütles ta. „See oleks ka selge signaal peredele, et lapsed välja saadetaks. Nii et kui tahame oma tulevast põlvkonda kaotada, siis jah, see on õige asi.”

Miski ei takista aga noorematel meestel vabatahtlikult sõtta minemast ja paljud on seda ka teinud. 18-aastane Vadõm Vlasenko, keda kaassõdurid tunnevad Malõi’na (Poiss), ütles eelmisel aastal, et ühines, et maksta kätte oma sõprade eest, kelle Venemaa on tapnud, ja kaitsta Ukrainat.

President Bideni administratsiooni mõjuvõim Ukraina üle on piiratud, kuid mobilisatsiooniprobleem tõenäoliselt ei kao, kui Donald Trump ei täida oma lubadust sõda lõpetada.

Zelenski mõjukas kantseleiülem Andri Jermak kohtus kolmapäeval Trumpi Valge Maja riikliku julgeoleku nõunikuks valitud Mike Waltzi ja tema Ukraina saadiku Keith Kelloggiga.

Kõnelused toimusid enne, kui Ukraina välisminister Andri Sõbiha nimetas Maltal toimunud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni kohtumisel oma Vene kolleegi Sergei Lavrovi sõjakurjategijaks. Lavrov tegi oma esimese reisi EL-i riiki pärast seda, kui president Putin saatis 2022. aastal tankid Ukrainasse.