Kuu aega enne 18-aastaseks saamist jättis Kiievi põliselanik Roman Biletski oma perekonna maha ja istus läände suunduvale rongile, et põgeneda Ukrainast ja kõigist väljavaadetest sõdida selles karmis sõjas.
„Viivitasin otsuse langetamisega päris lõpuni,” ütles ta Reutersile oma Slovakkia kolledži ühiselamust, kuhu ta veebruaris elama asus. „See oli üheotsa pilet.”
Kõik Ukraina teismelised ei talitanud samamoodi. Andri Kotik liitus armeega sõja alguses 2022. aastal pärast 18-aastaseks saamist, vahendab Reuters.
„Mõtlesin kõik läbi ja otsustasin registreeruda,” ütles soomusvestis ja automaatpüssi hoidev Kotik oma positsioonilt Ukraina kirdeosas Harkivi oblastis, kus ta ootas pärast droonirünnaku üle elamist sõidukite remonti.
„Ma ütlesin… ma lähen oma kodumaad kaitsma,” lisas ta. „Parem on teenida kui ära joosta.”
Ukraina on keelanud enamikul täiskasvanud meestel riigist lahkumise pärast Venemaa täiemahulist sissetungi 2022. aasta veebruaris. Reutersi intervjuud poole tosina noore ukrainlasega, samuti sugulaste, armee värbamisohvitseride ja ametnikega viitavad tuhandete poiste ja nende perede süngele dilemmale: kas nad peaksid jääma või lahkuma?
Kuigi enamik jääb, on mõned nagu Biletski otsustanud suunduda välismaale, et vältida vigastusi või surma kaevikus. Kui sõda läheneb oma kolmandale aastapäevale, on Venemaa võitmas ja Ukraina soovib meeleheitlikult tugevdada oma ammendunud ja vananevaid ridu.
Üle 190 000 Ukraina poisi vanuses 14-17 aastat on EL-i andmetel alates konflikti algusest registreerinud end Euroopa Liidu riikides ajutise kaitse staatuse saamiseks miljonite riigist põgenenud inimeste seas.
Kuigi Ukraina mobiliseerimise vanus on 25 aastat, seda alandati kevadel 27-lt, kuid liitlaste surve kasvab rohkemate noorte värbamiseks, mille Kiiev on seni tagasi lükanud.
USA välisminister Antony Blinken ütles kolmapäeval Reutersile, et Ukrainal tuleb teha raskeid otsuseid. „Näiteks nooremate inimeste võitlusse toomine on meie arvates vajalik, paljud meist arvavad, et praegu ei ole 18-25-aastased võitluses,” ütles ta intervjuus.
Biletski ega Kotik ei öelnud, et nad oma valikuid kahetsevad.
„Mõtlesin, et kahetsen, kui ei lähe,” rääkis Biletski, keda valdas 18. sünnipäeva lähenedes õudus. Ta meenutas oma pere piinavaid ettevalmistusi, et asjad pakkida ja teele asuda.
„Kell tiksus,” lisas Biletski, kes õpib praegu Slovakkia pealinnas Bratislavas asuvas ülikoolis ärijuhtimist.
„Tegutsesime ilma igasuguste emotsioonideta. Saime kõik aru, et pean minema.”
Kotik oli enne sõda muusikakooli lõpetanud ja tundis kohustust minna koos nelja sõbraga sõjaväkke. Tema sissejuhatus täiskasvanuikka oli osalemine Ukraina lõunaosas asuva Hersoni linna vabastamisel 2022. aasta lõpus.
„Esimesed kaks sõjaväeülesannet olid tõesti väga hirmutavad,” ütles jalaväelane, kes on praegu 21-aastane. „Siis harjusin ära.”
Ta tunnistas, et sõda on teda põhjalikult muutnud – „sain lahti lapsemõtetest” -, ehkki tal on endiselt lootus naasta millalgi oma kire juurde laulda, ja abielluda. Ta ütles, et mõistab, miks paljud noormehed otsustasid riigist lahkuda, ega soovi nende üle kohut mõista, kuigi väljaränne teeb tuska, sest võitlema jäänud inimesed on kurnatud.
„Kõik poisid on tõesti väsinud, kõik tuleb välja vahetada,” sõnas ta.
Mõned kõrged ametnikud, sealhulgas toonane välisminister Dmõtro Kuleba on avalikult kritiseerinud välismaal elavaid teenistusealisi mehi, samal ajal kui nende kaasmaalased võitlevad ja surevad oma riigi eest.
See viha peegeldab Ukraina ühiskonnas sageli kibedat arutelu sõja ajal riigist põgenemise õiguse üle, suurendades ühiskonna lõhestumist, kui sõda lõppeb ja kodanikud hakkavad välismaalt naasma.
Kanada suursaadiku Natalka Cmoci sõnul on Ukraina sõdurite keskmine vanus nende 40. eluaastates. Kiiev selliseid andmeid ei avalda.
Sõjavägi vajab rohkem noori võitlejaid, kes suudaksid sõtta suuremat motivatsiooni ja vastupidavust tuua, ütles Kiievi kuulsa kolmanda ründebrigaadi värbaja Volodõmõr Davidjuk.
„40-aastase ja 20-aastase võitlemine on väga erinevad asjad,” lisas ta.
Kotiku Hartia brigaad soovib suurendada värbamist nooremate meeste seas, kes on jõudmas oma elus ristteele, nagu keskkooli lõpetamine või ülikooli lõpetamine.
Hartia värbamisvaldkonnas töötav Danõlo Velitško ütles, et noored moodustavad vaid murdosa brigaadist ning värvatute keskmine vanus on üle 32 aasta.
Inimeste lisavajadus ei piirdu sõjaväega Ukrainas, kus enne kümneid tuhandeid inimesi tapnud sõda elas umbes 41 miljonit inimest. Konflikt on andnud majandusele tugeva hoobi, kuna kodanikud suunduvad rindejoonele, valitseb tõsine tööjõu puudus, sündimus langeb ja inimesed põgenevad välismaale.
Ukrainas sündis 2024. aasta esimese kuue kuuga kokku 87 655 last, mis on riigi andmetel umbes kolmandiku võrra vähem kui 2021. aasta esimesel poolel sündinud 132 595 last.
Samal ajal on ÜRO andmetel pärast sissetungi riigist lahkunud peaaegu 7 miljonit igas vanuses ukrainlast. EL-i ajutise kaitse all oli septembri lõpus ligi 4,2 miljonit.
Kiiev üritab peatada rohkemate inimeste lahkumist ja julgustada neid välismaalt tagasi pöörduma. Parlament kiitis teisipäeval heaks peaministri asetäitja nimetamise uue rahvusliku ühtsuse ministeeriumi juhiks, mis tegeleb kodanike tagasitoomise poliitikaga, teatas valitsus.
See ei ole lihtne, sest Venemaa on võidukas, Ukraina elektrisüsteemi purustavad raketid ja valitseb ebakindlus Lääne tulevase toetuse taseme ümber pärast Donald Trumpi valimisvõitu USA-s.
Bratislavas õppiva 18-aastase Biletski ema Svitlana Biletska hoidis pisaraid tagasi, meenutades hetke, mil ta oma pojale hüvastijätuks lehvitas, kui tema rong veebruaris Kiievi jaamas perroonilt eemale sõitis. Ta on sellest hoolimata otsustanud, et ta ei peaks niipea tagasi tulema.
„Seda otsust oli väga raske teha, kuid olen täiesti kindel, et see oli õige, sest see on tema tulevik. Ma ei saa aru, kuidas see praegu kodus võimalik oleks.”
