Ukraina ametnikud peavad kõrgetasemelisi kõnelusi uue Trumpi administratsiooniga, et vähendada suuri erimeelsusi Kiievi sõjas Venemaaga lahenduse leidmisel juba enne presidendiks valitud Donald Trumpi ametisseastumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kõrgeim nõunik kohtus eile kolmapäeval Trumpi Venemaa ja Ukraina erisaadikuks valitud Keith Kelloggi ja ametisseastuva riikliku julgeoleku nõuniku Mike Waltziga, ütles Trumpi üleminekuametnik ja mitmed teised aruteludega tuttavad inimesed.
Aruteludega liitus valitud asepresident JD Vance, vahendab Wall Street Journal.
Kellogg on andnud märku, et toetab Bideni administratsiooni jõupingutusi viia relvi Ukrainasse, öeldes, et see annab Trumpile mõjuvõimu Moskvaga kokkuleppe saavutamisel. Trumpi meeskond pole aga näidanud üles suurt huvi Ukrainale Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmestaatuse pakkumise vastu, mida Zelenski sõnul peab ta oluliseks julgeolekugarantiiks Venemaa tulevase agressiooni vastu.
Planeerimisega kursis olevate inimeste sõnul külastab Zelenski lähim nõunik Andri Jermak Washingtoni, et luua suhteid Trumpi nõunikega. Ta kohtus kolmapäeval Floridas ametisseastuva Valge Maja personaliülema Susie Wilesiga. Peaaegu kolm aastat kestnud sõjast Venemaa vastu räsitud Ukraina kavatseb teatada oma valmisolekust rahuks.
„Kuid see peab olema jätkusuutlik rahu,” ütles Kiievi mõtteviisiga tuttav inimene. „Ebastabiilne ajutine rahu ei teeni USA ega Ukraina huve.”
Zelenski andis hiljuti märku, et Ukraina võib leppida relvarahuga, kui Ukrainal lubatakse NATO-ga liituda. Ta ütles, et Kiiev püüab Venemaa poolt okupeeritud Ukraina territooriumi tagasi võita diplomaatilise survega, mitte jõuga, nagu ta on pikka aega nõudnud.
Zelenski sõnul tuleb Ukraina okupeerimata piirkondadele pakkuda NATO liikmelisust, et Kiiev kaaluks tema nimetatava „sõja kuuma faasi” lõpetamist. Kuigi Ukraina jätkab kogu oma territooriumi tagasinõudmist, soovitas Zelenski hiljutises intervjuus Sky Newsile, et Kiiev püüab „nad diplomaatilisel teel tagasi saada”.
Ukraina välisminister Andri Sõbiha ütles teisipäeval, et Kiiev lükkab tagasi kõik julgeolekugarantiid peale NATO liikmelisuse. „Me ei aktsepteeri ühtegi alternatiivi, surrogaate ega asendajaid,” kirjutas Sõbiha NATO 32 liikmesriigile saadetud kirjas.
Trumpi nõustajad on arutanud rahuplaane, mis tunnustaksid umbes 20% Ukraina territooriumi hõivamist Venemaa poolt ja sulgeksid praeguseks ukse Kiievi NATO-ga liitumise soovile.
„Ukrainlased avaldavad võimalikele kõnelustele minnes oma maksimalistlikku positsiooni,” ütles konfliktide lahendamise organisatsiooni International Crisis Group Ukraina analüütik Lucian Kim. „Nad võivad tegelikult aru saada, et NATO liikmelisus ei ole kohe nurga taga. Aga miks nad peaksid seda tunnistama enne, kui läbirääkimised on alanud?”
Kelloggi enda seisukoht sõja peatamise kõneluste sillutamisel on nüansirikas. Tema ja teine Trumpi esimese administratsiooni veteran tegid selle aasta alguses ettepaneku peatada USA relvatarned Ukrainale, et veenda Kiievit ühinema rahuläbirääkimistega Venemaaga. Sel nädalal ütles ta, et president Bideni relvasaadetiste kiirendamine tugevdab Trumpi läbirääkimiste positsiooni Moskvaga.
„Mida rohkem Bideni administratsioon seda teeb, loob see valitud presidendile suurema võimaluse teha seda, mida ta tahab,” ütles Kellogg intervjuus Fox Newsile. „Kõik põhineb finantsvõimendusel. President mõistab seda ja kavatseb seda enda huvides ära kasutada.”
Pärast ametisse astumist ootab Trumpi ees otsus, kas jätkata USA abi andmist Kiievile. Bideni ametnikud on kiirendanud relvatarneid Ukrainasse, kuid neil pole enne tema ametiaja lõppu piisavalt aega, et kulutada kogu ülejäänud 6,5 miljardit dollarit, mis on Pentagoni jaoks heaks kiidetud relvade ja varustuse üleandmiseks oma varudest, väidavad ametnikud.
Venemaa tugevdab pealetungi Ukraina venitatud kaitseliinide vastu. Umbes 10 000 Põhja-Korea sõduri abiga on Venemaa väed võtnud tagasi ligikaudu poole territooriumist, mille Ukraina vallutas Venemaa Kurski oblastis. Kuid Moskva ei ole saavutanud läbimurret Kiievi sõjaväe poolt okupeeritud Ukraina idaosas ega Kurskis, hoolimata sellest, et kaotab päevas rohkem kui 1000 sõdurit vigastuste või surma tõttu.
Venemaa president Vladimir Putin on varem välistanud rahuläbirääkimistel osalemise, kui Ukraina ei allu paljudele nõudmistele.
Alates Ukraina sõja laienemisest Venemaaga ligi kolm aastat tagasi on Jermak olnud Zelenski parem käsi ja kujutab Ukrainat pigem konstruktiivse rahupartnerina, mitte selle takistusena, leiavad aruteludega kursis olevad inimesed.
See peegeldab osaliselt Kiievi kibestumist Bideni administratsiooni sõjalise abi piiramise pärast.
„Kiievis on lahkuva administratsiooni pärast väga suur pettumus,” ütles Kim. „Tulev Trumpi administratsioon on andnud inimestele Kiievis lootust läbimurdeks. Kuidas see välja näeb, on iseküsimus. Kuid selge on see, et status quo saab otsa.”
