Donald Trumpi nõunikud pooldavad avalikult ja eraviisiliselt ettepanekuid lõpetada Ukraina sõda, mis loovutaks suure osa riigist lähitulevikus Venemaale, selgub Reutersi analüüsist, mis sisaldas intervjuusid mitme USA tulevasele presidendile lähedase inimesega.
Kolme peamise nõuniku, sealhulgas Trumpi ametisse astuva Vene-Ukraina saadiku, erukindral Keith Kelloggi ettepanekud sisaldavad mõningaid elemente, sealhulgas Ukraina NATO-liikmesusest loobumine.
Trumpi nõunikud püüavad sundida Moskvat ja Kiievit läbirääkimistele piitsa ja präänikuga, sealhulgas peatada sõjalise abi andmine Kiievile, kui ta pole nõus läbi rääkima, kuid suurendada abi, kui Venemaa president Vladimir Putin keeldub.
Trump lubas oma valimiskampaania ajal korduvalt lõpetada ligi kolm aastat kestnud sõda 24 tunni jooksul pärast oma ametisse astumist 20. jaanuaril, kui mitte enne seda, kuid ei ole veel öelnud, kuidas.
Analüütikud ja endised riikliku julgeoleku ametnikud väljendavad tõsist kahtlust, kas Trump suudab konflikti keerukuse tõttu sellist lubadust täita.
Kokkuvõttes viitavad tema nõunike avaldused aga Trumpi rahuplaani võimalikele kontuuridele.
Sõdurite puuduse ja kasvavate territoriaalsete kaotustega silmitsi seisev Ukraina president Volodõmõr Zelenski on andnud mõista, et võib olla läbirääkimistele avatud.
Kavatsedes endiselt NATO liikmeks saada, ütles ta sel nädalal, et Ukraina peab leidma diplomaatilised lahendused mõne oma okupeeritud territooriumi tagasi võitmiseks.
Analüütikud ja endised USA ametnikud ütlesid, et Trump võib aga leida, et Putin ei taha sellega tegeleda, kuna ta teda saadab Ukrainas edu ja tal võib olla rohkem võita, kui ta jätkab sõda.
„Putin ei kiirusta,” ütles endine USA luure Venemaa-teema tippanalüütik, praegu mõttekojas Carnegie Endowment for International Peace töötav Eugene Rumer.
Ta ütles, et Venemaa liider ei näita valmisolekut loobuda vaherahu ja läbirääkimiste tingimustest, sealhulgas Ukraina loobumisest NATO püüdlustest ja neljast oblastist, mida Putin väidab olevat Venemaa osa, kuid mida ei kontrolli täielikult, Kiiev lükkas selle nõudmise tagasi.
Rumer ütles, et Putin kasutab tõenäoliselt aega, võtab rohkem maad ja ootab, milliseid järeleandmisi Trump võib pakkuda, et meelitada teda läbirääkimiste laua taha.
Reuters teatas mais, et Putin on valmis peatama sõja läbirääkimistel saavutatud relvarahuga, mis tunnustab praeguseid rindejooni, kuid on valmis võitlema edasi, kui Kiiev ja Lääs sellele ei reageeri.
Venemaa kontrollib juba kogu Krimmi, olles selle 2014. aastal ühepoolselt Ukrainalt hõivanud ja on sellest ajast peale võtnud umbes 80 protsenti Donbassist, mis koosneb Donetski ja Luhanski oblastist, ning enam kui 70 protsenti Zaporižja ja Hersoni oblastist ning väikest osa Mõkolaivi ja Harkivi oblastist.
Nelja anonüümsust palunud nõuniku sõnul ei kutsunud Trump eelmise nädala seisuga veel kokku töörühma, et täpsustada rahuplaani. Pigem on mitmed nõunikud avalikes foorumites omavahel ideid esitanud ja mõnel juhul ka Trumpile, ütlesid nad.
Lõppkokkuvõttes sõltub rahukokkulepe tõenäoliselt otsesest isiklikust seotusest Trumpi, Putini ja Zelenski vahel, ütlesid nõustajad.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et „ei ole võimalik kommenteerida üksikuid avaldusi, kui pole ettekujutust plaanist tervikuna”.
Trumpi pressiesindaja Karoline Leavitt märkis, et Trump on öelnud, et „teeb kõik, mis on vajalik rahu taastamiseks ning Ameerika jõu ja heidutuse taastamiseks maailmaareenil”.
Üks endine Trumpi rahvusliku julgeoleku ametnik ütles, et seal on kolm peamist ettepanekut: Kelloggi ülevaade, üks asepresidendiks valitud JD Vance’ilt ja teine, mille esitas Trumpi endine luureülem Richard Grenell.
Kelloggi plaan, mis on koostatud koos endise riikliku julgeolekunõukogu ametniku Fred Fleitziga ja mis esitati Trumpile selle aasta alguses, nõuab praeguste lahinguliinide külmutamist.
Trump tarniks Kiievile rohkem USA relvi ainult siis, kui ta nõustuks rahuläbirääkimistega. Samal ajal hoiatab ta Moskvat, et suurendab USA abi Ukrainale, kui Venemaa lükkab läbirääkimised tagasi. Ukraina liikmelisus NATO-s pannakse ootele.
Selle ettepaneku kohaselt pakutaks Ukrainale ka USA julgeolekugarantiisid, mis võivad hõlmata relvatarnete suurendamist pärast kokkuleppe sõlmimist.
Briti raadiojaamale Times Radio antud intervjuus ütles Trumpi üks ametisse astuvatest riikliku julgeoleku nõunikest Sebastian Gorka, et Trump oli talle öelnud, et sunnib Putinit kõnelustele, ähvardades Putini keeldumise korral enneolematute relvasaadetistega Ukrainasse.
Gorka keeldus väidet täpsustamast.
Vance, kes on USA senaatorina olnud vastu Ukrainale abi andmisele, avaldas septembris teise idee.
Ta ütles USA podcasti ajakirjanikule Shawn Ryanile, et leping hõlmaks tõenäoliselt demilitariseeritud tsooni olemasolevate rindejoonte juures, mis oleks „tugevalt kindlustatud”, et vältida edasist Venemaa sissetungi. Tema ettepanek hoiaks ära Ukraina NATO liikmelisuse.
Trumpi endine suursaadik Saksamaal Grenell toetas juulis Bloombergi ümarlaual Ukraina idaosas „autonoomsete tsoonide” loomist, kuid ei täpsustanud seda. Ta väitis ka, et Ukraina NATO liikmelisus ei ole Ameerika huvides. Grenell oli üks väheseid inimesi septembris New Yorgis Trumpi ja Zelenski kohtumisel.
Analüütikud ja endised riikliku julgeoleku ametnikud väidavad, et Zelenski, kes on muutnud NATO kutse oma võiduplaani osaks, ning Euroopa liitlased ja mõned USA seadusandjad ei pruugi ettepanekute osadega nõus olla.
Eelmisel nädalal saatis Ukraina välisminister oma NATO kolleegidele kirja, milles kutsus neid teisipäeval toimuval välisministrite kohtumisel esitama liikmekutse.
Mõned Euroopa liitlased on väljendanud valmisolekut kiirendada abi andmist Ukrainale ja USA president Joe Biden jätkab relvade saatmist. See võib piirata Trumpi võimalusi Kiievi laua taha surumiseks.
Kelloggi plaan, mis sõltub Ukrainale antava abi suurendamisest, kui Putin ei tule laua taha, võib saada tagasilöögi USA parlamendis Kongressis, kus mõned Trumpi lähimad liitlased on vastu täiendava sõjalise abi andmisele Ida-Euroopa riigile.
„Ma arvan, et kellelgi pole realistlikku plaani selle lõpetamiseks,” ütles endine USA luureohvitser Rumer.
