Esimest korda hakkavad välja tulema piirid presidendiks valitud Donald Trumpi esialgsetest jõupingutustest lõpetada sõda Ukrainas pärast möödunudnädalast Euroopa visiiti. Peamine sõnum: Euroopa peaks kandma suurema osa Kiievi toetamise koormast relvarahu jälgimiseks ja Venemaa heidutamiseks.

Läinud nädalal 7. detsembril Pariisis toimunud kohtumisel ütles Trump Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile ja Prantsusmaa presidendile Emmanuel Macronile, et ta ei toeta Ukraina liikmesust Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis, kuid soovib näha tugevat ja hästirelvastatud Ukrainat pärast sõjategevuse lõpetamist, vahendab Wall Street Journal.

Trump ütles, et Euroopa peaks mängima peamist rolli Ukraina kaitsmisel ja toetamisel ning soovib, et Ukrainas viibivad Euroopa sõdurid valvaksid relvarahu. Ta ei ole välistanud USA toetust kokkuleppele, kuigi USA sõjaväelasi ei osaleks, ütlesid ametnikud.

Trump sundis ka eurooplasi rohkem tegema, et hiinlased avaldaksid Kremlile survet konflikti lõpetamiseks, ütles kohtumisest teavitatud inimene. Nad arutasid Hiina tollimaksude kasutamist läbirääkimiste elemendina, kui Peking sellega ei nõustu.

Trump on pikka aega öelnud, et soovib kolm aastat kestnud sõjale kiiresti lõpu teha, kuid on avalikustanud vähe üksikasju selle kohta, kuidas ta kavatseb seda saavutada. Euroopa ametnikud on öelnud, et valitud president on valimisjärgsetes vestlustes esitanud peamiselt küsimusi ja otsinud seisukohti konflikti kohta ning nende arvates ei ole tal selget plaani, mida teha.

Kõik jõupingutused sõda lõpetada seisavad silmitsi tugeva vastutuulega, eriti Venemaa presidendi Vladimir Putini poolt, kes ei ole näidanud üles soovi lõpetada sõda, mida ta tunneb võitvat – kuigi Vene vägede edu on aeglane ja suurte kaotustega. Ukraina jaoks oleks relvarahu praegustel rindejoontel samuti valus samm, mis loovutaks kontrolli 20% üle riigist lähitulevikus.

Trump ei ole veel nõustunud ühegi konkreetse Ukraina plaaniga, väidavad nõunikud, ega ole sellele küsimusele sügavalt mõelnud, kui ta valmistub võimule asuma. Tema üleminekumeeskonna liikmed ja lähedased usaldusisikud koostavad ettepanekuid ja teavitavad teda. Peamised otsused tehakse pärast seda, kui tema riikliku julgeoleku meeskond on paigas ja Trump on pidanud täiendavaid vestlusi liitlastega ja potentsiaalselt Putini endaga.

Ametisse astuv president on korduvalt kritiseerinud USA abi Ukrainale, tekitades Kiievis ja Euroopa pealinnades muret, et ta võib toetuse ära lõigata. Kuigi Euroopa riigid on andnud Ukrainale rohkem abi kui USA, on Washington olnud sõjalise abi andmisel eriti oluline. Euroopa sõjaline võimekus on piiratud ja Ukraina on Venemaa sissetungi tõrjumisel tuginenud peamiselt USA kaitseministeeriumi Pentagoni tarnetele.

Mõned Trumpi nõunikud on eraviisiliselt tervitanud Bideni administratsiooni hiljutist otsust anda Ukrainale relvi, mis võivad ulatuda sügavamale Venemaale, arvates, et see annab tulevasele administratsioonile mõjuvõimu Venemaa kõnelustele õhutamiseks.

Kuid Trump on selle sammu maha laitnud. „Ma ei nõustu väga ägedalt rakettide saatmisega sadade miilide kaugusele Venemaale,” ütles ta väljaandes Time neljapäeval avaldatud artiklis, kuna ajakiri nimetas ta 2024. aasta inimeseks. „Praegu on kõige ohtlikum see, mis toimub, kus Zelenski on otsustanud, ma eeldan, presidendi heakskiidul hakata Venemaale rakette tulistama.”

Arutelud Euroopa sõdurite paigutamise üle Ukrainasse on alles varajases staadiumis ja lahendamata on mitu küsimust, sealhulgas, millised Euroopa riigid oleksid kaasatud, sõdurite arv, Washingtoni roll kokkuleppe toetamisel ja kas Venemaa nõustub kokkuleppega NATO sõdurite saatmiseks.

Kuid Briti ja Prantsuse ametnike aruteludest alguse saanud võimaluse üle on asjaga kursis inimeste sõnul teavitatud Trumpi, Zelenskit ja teiste Euroopa riikide valitsusi.

Neljapäeval kohtusid mitmed Euroopa välisministrid Berliinis julgeolekugarantiide teemal. NATO juht Mark Rutte kutsus kahe plaanidega kursis oleva ametniku sõnul Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Poola liidrid ning Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni kohtuma Brüsselis Zelenskiga, et arutada julgeolekugarantiisid.

„Zelenski ja Ukraina tahaksid kokkuleppele jõuda ja hulluse peatada,” kirjutas Trump pärast Pariisi kohtumist oma sotsiaalmeedia platvormil Truth Social. „Kohe tuleks sõlmida relvarahu ja alustada läbirääkimisi.”

Ametnikud ütlesid, et kõik kohapeal viibivad Euroopa sõdurid oleksid osa konkreetsest rahuvalve- või relvarahu jälgimise väest ega oleks NATO operatsioon. Bideni administratsioon, paljud Euroopa pealinnad ja ametisse astuv Trumpi administratsioon on kõik rääkinud soovist vältida otsest sõjategevust Venemaa ja NATO vägede vahel Ukrainas, kartes, et see võib eskaleeruda ülemaailmseks konfliktiks. Levinud on aga kartus, et isegi kui Moskva võtab vastu relvarahu, kasutab ta seda oma vägede ülesehitamiseks ja proovib uuesti tungida Ukraina okupeerimata aladele.

Veebruaris käis Macron pärast Euroopa liidrite vahelisi arutelusid Pariisis välja idee, et Euroopa saadaks sõdurid Ukrainasse, kuigi ta ei täpsustanud selle tingimusi. Berliin ja NATO lükkasid selle idee toona kõrvale, kuid Trumpi tung relvarahu poole on arutelusid elavdanud.

Idee suhtes on endiselt palju kahtlusi. Euroopa valitsused on tõenäoliselt ettevaatlikud jõudude suhtes, mis paneks nad olukorda, kus nad peavad seisma vastu Venemaa-poolsele relvarahu rikkumisele. Prantsuse ametnikud on teinud selgeks, et idee peaks hõlmama USA tagatist, aga pole selge, kas Trumpi administratsioon seda võimaldaks. Pole selge, kas Euroopa riigid suudaksid sõdureid saata või saada osalemiseks poliitilist toetust.

Eelkõige võib Kreml mitte nõustuda plaaniga, mis lubab NATO riikide sõduritel Ukrainas viibida. Putin ütles selle aasta alguses, et Euroopa jutud NATO riikide vägede saatmisest Ukrainasse sõja ajal „tõstavad tuumakonflikti tegelikku ohtu”.

Neljapäeval sõitis Macron Poola et arutada Poola liidritega Ukraina ja julgeolekugarantiide asja. Poola peaminister Donald Tusk ütles kohtumisele järgnenud pressikonverentsil, et tema riigil ei ole plaanis sõdureid Ukrainasse saata ja teised ei sunni teda tegema mingeid otsuseid.

Zelenski on korduvalt öelnud, et Ukraina ainus usaldusväärne julgeolekugarantii on NATO liikmelisus, kuid ta on juba ammu nõustunud, et see ei tule enne sõja lõppu. Viimastel nädalatel, mil Trump on nõudnud lahingute kiiret lõpetamist, on Zelenski aga asunud oma seisukohti muutma, viidates sellele, et on avatud läbirääkimisteks Venemaaga seoses NATO kutsega Ukrainale tulevikus alliansiga liitumiseks.

Zelenski tervitas esmaspäeval Macroni ettepanekut sõdurid sisse saata. Ta rõhutas aga, et Kiievil „peab olema selge arusaam, millal Ukraina EL-iga ühineb ja millal saab NATO liikmeks. Arvestades meie tulevikku, oleksid sellised garantiid väga tõhusad”.