Aastal 2025 peame võtma rohkem vastutust oma julgeoleku eest nii kodanike, rahva kui ka EL-i osana. Nii ütles Taani peaminister Mette Frederiksen aastavahetuse intervjuus DR-i podcastile Stjerner og Striber.

Seetõttu on Taani peaminister varunud koju ka konserve ja muud vajalikku, et saaks kolm päeva hakkama näiteks elektri ja internetita.

Ma järgin ametivõimude soovitusi ja arvan, et taanlased peaksid sama tegema, ütleb Mette Frederiksen, viidates Hädaolukordade agentuuri juhendile „Kriisideks valmis”, mille kõik taanlased said selle aasta alguses e-postiga.

„Asi pole selles, et me ootame agressioonisõda Taani vastu, nagu oleme näinud Ukrainas, vaid seal on teist tüüpi rünnakute oht – näiteks hübriidrünnak või küberrünnak,” ütleb peaminister.

Taanlased on võtnud hädaolukordade agentuuri soovitused leigelt vastu ning Epinioni novembris DR-i jaoks tehtud uuringu kohaselt ei järgi 66 protsenti taanlastest ametivõimude soovitusi valmistumiseks.

Mette Frederiksen rõhutab, et taanlased on haavatavad, kui ei ole valmis võimalikuks kriisiolukorraks. Peaministri sõnul on tegemist „meie enda vastupidavuse” loomisega:

„Kui täna soovitavad võimud, et teil oleks varutud vesi, vanaaegne raadio ja selle jaoks patareid ning kapis näiteks makrell tomatis või mõni muu „mõnus” konserv, siis võib seda vaja minna muudekski olukordadeks.”

Mette Frederiksen toob Taani julgeolekuohuna esile eelkõige Venemaa: „Meie kaitseliidu luureteenistused hindavad, et Venemaa relvastub praegu nii kiiresti, et suudab mõne aasta pärast NATO riiki rünnata.”

„On ülioluline, et me koos püsiksime. See nõuab Venemaaga seoses nii kaitset kui ka heidutust,” ütleb ta.

Kaitseluureamet on Taanile ähvardavaid ohte analüüsivas aastaaruandes tõstnud riskina esile ka Venemaalt lähtuvad hübriidrünnakud ja sabotaaži.

Oleme täna nii sõltuvad sellest, kas meie mobiiltelefonid töötavad ja elekter on olemas. Elame ju elektrifitseeritud ja väga kaasaegses ühiskonnas. Seetõttu on olemas ka haavatavus. Seega tuleb valmistuda just selles valguses, lisab Mette Frederiksen.

Kuid mitte ainult omas kodus peab suutma tuleval aastal rohkem ära teha. 16. detsembril tehtud intervjuus Stjerner og Striber rõhutab Mette Frederiksen, et ka Euroopa peab olema vastupidavam.

2025 peaks olema aasta, mil muudame Euroopa piisavalt tugevaks, et tulla toime olukorraga, milles oleme, ütleb ta.

Peaministri hinnangul tuleb lisaks jätkuvatele investeeringutele kaitsesse nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil Venemaa vastu kindlustada veel ühes olulises valdkonnas.

Peame palju rohkem investeerima tehnoloogia arendamisse, sest kui ma pean seda veidi karmilt ütlema, siis ma loodan, et täna teavad kõik, et sõltuvus, mille me Euroopas tekitasime Venemaa fossiilkütustest, eriti maagaasist, on meile maksma läinud väga-väga kõrget hinda, ütleb ta.

Mette Frederikseni sõnul oleme me Euroopas tekitanud ka sõltuvuse Hiinast, kes toodab tehnoloogiat, millest oleme sama sõltuvad kui Venemaa energiast. Ta nendib, et on vaja üldist sõltumatust ja see nõrgestab tugevat Euroopat.

Kuigi Mette Frederiksen rõhutab, et ajad on rasked, võib-olla isegi sünged, näeb ta tugevas Euroopas ka tulevikuvõimalusi.

Ta usub, et kuigi Euroopa on mitmel viisil väljakutseid esitanud, on see samal ajal maailmajagu, kus väga paljud inimesed tahavad elada. Muuhulgas meie liberaalse demokraatia, inimõiguste ja rahvusvahelise maailmakorra hüvede pärast.

Aga me ei saa enam midagi kingituseks. Me peame rohkem võitlema selle eest, mida arvasime olevat Euroopas võitnud, ütleb Mette Frederiksen.