Soomes kardetakse nüüd, et migrandid astuvad miini otsa

eestinen

Inimõiguste jurist, professor ja konstitutsiooniõiguse ekspert Martin Scheinin kirjutas eelmisel nädalal sotsiaalmeedias, et tema arvates ei tohiks Soome jalaväemiine keelustavast Ottawa lepingust taganeda. Eelkõige on üks osa Scheinini mõttekäigust valmistanud paljudele šoki ja tekitanud sotsiaalmeedias tulise arutelu.

Soome ühines 2012. aastal Ottawa konventsiooniga, mis keelab jalaväemiinide kasutamise. Leping on viimastel nädalatel kõneaineks tõusnud. Kaitseamet uuris hiljuti, kas jalaväemiine on siiski vaja ja milline oleks nende roll kaitselahingus, vahendab Iltalehti.

See on realistlik õudusstsenaarium, et Venemaa sunniks (relva ähvardusel) varjupaigataotlejaid Soome paigaldatud maamiinidega katsetama. Muidugi oleks see sõjaseadustega vastuolus. See ei eemalda Soome vastutust seoses miinide prognoositavate ja ebaproportsionaalsete tsiviilohvritega, kirjutas Scheinin sotsiaalmeedias.

Teadlane ja maailmapoliitika professor Heikki Patomäki leiab, et Scheinini juriidiline argument Ottawa lepinguga seotuks jäämise osas on veenev. Patomäki kommenteeris asja e-posti teel Iltalehtile.

Scheinin kirjutas sotsiaalmeedias, et lepinguga seotuks jäämise peamine argument on see, mida Ottawa lepe veel tähendab.

Ottawa leping ei ole ainult riikidevaheline leping, vaid see esindab ja edendab riike üldiselt siduva rahvusvahelise tavaõiguse arengut. Kui Soome ratifitseeris Ottawa lepingu, ei saa ta end selle õigusliku arengu praegusest seisust lahti rebida, kirjutas Scheinin sotsiaalmeedias.

Scheinin lisab, et USA ja Venemaa on jäänud Ottawa lepingust välja ning võivad seetõttu vaielda vastu rahvusvahelise tavaõiguse arengule.

Rahvusvaheline tavaõigus tähendab kogu kehtivat rahvusvahelist õigust, mis ei põhine riigilepingutel. Tavaõigus hõlmab kirjutamata reegleid, mis põhinevad üldisel riiklikul praktikal.

Näiteks relvastatud jõu kasutamise keeldu ja õigust enesekaitsele käsitletakse tavaõiguse normidena. See võib tähendada näiteks seda, et riigil on õigus end kaitsta relvastatud rünnaku eest, ilma et see oleks välislepingus konkreetselt sätestatud.

Professor Heikki Patomäki sõnul on Scheininil õigus, et tavaõigus on rahvusvahelise õiguse keskne allikas.

See, mida ta ütleb varjupaigataotlejate kasutamise kohta miinide asukoha määramiseks või katsetamiseks, on tehniliselt mõeldav aspekt selles mõttes, et ta püüab ette näha võimalikke tsiviilohvreid ja hinnata Soome vastutust nende eest.

Vaatamata sellele peab Patomäki õudusstsenaariumit üsna kaugeleulatuvaks.

Kui mingis olukorras peaks juhtuma selline äärmiselt ebatõenäoline stsenaarium, oleks Soome vastutus minu arvates väga väike või peaaegu olematu. Minu arvates on see osa tema argumendist mõttetu ja pigem nõrgendab kui tugevdab argumenti, sõnab ta.

Anonüümseks jäänud militaarekspert ütles Iltalehtile, et stsenaarium asüülitaotlejate ja maamiinide kohta on tema jaoks nii arusaamatu ja absurdne, et asja on raske isegi kommenteerida. Ekspert jääb anonüümseks, sest ei taha oma öeldu pärast hätta sattuda. Tal on pikaajaline kogemus erinevatel ametikohtadel, näiteks kaitseväes.

Miine kasutatakse ainult siis, kui sõda ähvardab. Ma ei näe, et Venemaa hakkaks enne tegelikku rünnakut asüülitaotlejaid Soome suruma, ütles ta.

Kui Ukraina oleks 2022. aastal kasutanud jalaväemiine, oleksid nad võinud enne Venemaa rünnakut alasid mineerida. Kui Venemaa oleks siis hakanud pagulasi piirile suruma, oleks oldud sellises olukorras, seega ei saa öelda, et see on täiesti välistatud, lisas ta.

Sõjanduseksperdi hinnangul on Scheinini õudusstsenaarium sellele vaatamata ülimalt ebatõenäoline. Rahuajal jalaväemiine Soome ei paigutataks. Eksperdi sõnul kasutatakse jalaväemiine kõige sagedamini kahes erinevas olukorras, kuigi neid on võimalik kasutada ka muul otstarbel.

Esimene on see, kui miinid asetatakse tankide vastu. Antud olukorras püüavad vastaspoole pioneerid oma tankide ees miine puhastada, mistõttu on sinna paigutatud jalaväemiinid, et seda puhastamist raskendada, märkis ta.

Teine levinud olukord on oma ala kaitsmine, kui rühm on asunud kaitsele. Seejärel võidakse ala mineerida, nii et vaenlane ei pääseks sealt läbi, ütles ekspert.

Militaarekspert juhtis tähelepanu, et mõlemal juhul oleks sõda aktiivne ning asüülitaotlejate suunamine piirile tunduks selles olukorras väga ebaloogiline.

Tundub naljakas, et pagulased aetakse bussiga piirile, kus neid rünnatakse. Venemaa seisukohalt oleks see ka sõjatsoon, kust venelased eemale suunataks. Pagulaste sinna ajamine tunduks üsna kriminaalne.

Lisaks, kui sõda pole puhkenud, siis on vastutus piiri eest endiselt piirivalvel. Nii et Soome kaitse ja Venemaa vahel oleks veel üks element ja ma ei näe olukorda, kus Soome kaitsejõud ja Venemaa relvajõud oleksid vastamisi ilma sõda puhkemata, ütles ekspert.

Kommentaarid