Mereliiklust Läänemerel ei saa sulgeda kindla lipu all sõitvatele laevadele, ütles Soome Åbo Akademi mereõiguse professor Henrik Ringbom väljaandele Iltalehti.

See oleks diskrimineerimine riigi alusel, hindab Ringbom.

Variantide hulgast ei tohiks välistada Läänemere sulgemist teatud lippude all sõitvatele laevadele, kirjutab Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson sotsiaalmeedias.

Ma pole kindel, kas see on õige viis, sest neid lippe saab väga lihtsalt muuta. Kui üks lipuriik on vahele jäänud, on väga lihtne teisele lipule üle minna, ütleb Ringbom.

Soome keskkriminaalpolitsei kuriteokahtlustuse alla sattunud naftatanker Eagle S kuulub nn Venemaa varilaevastikku. Eagle S sõidab Cooki saarte lipu all.

Eagle S-i kahtlustatakse selles, et ta kahjustas esimesel jõulupühal oma ankruga Soome ja Eesti vahelist Estlink 2 elektrikaablit ning nelja mere põhjas olevat sidekaablit.

Eagle S liikus rahvusvahelistest vetest Soome territoriaalvetesse politsei korraldusel, kuid mitte sunniviisiliselt. Pärast seda maandus politsei helikopteritelt laevale ja võttis selle üle.

Ringbomi sõnul lubab mereõigus võimudel kuriteos kahtlustatavat laeva mõnel juhul ka rahvusvahelistes vetes kinni pidada. Oluline on see, millises kuriteos laeva kahtlustatakse ja milliseid tõendeid selle vastu tuleb esitada. Ringbom toob näiteks rasked keskkonnakuriteod.

Mõnel juhul võib mereäärne riik meetmeid rakendada, isegi kui laev on rahvusvahelistes vetes, ütleb Ringbom.

Eagle S-i puhul näib, et sabotaažis kahtlustatav laev on peaaegu ise teolt tabatud, mis parandab Soome tegutsemisvõimalusi, leiab Ringbom.

Mereõigus võimaldab rahvusvahelistel merealadel üsna vaba läbipääsu.

Vene varilaevastiku laevad sõidavad osaliselt ilma lääneriikides nõutava kindlustuseta. Laevad ei tohi Euroopa Liidu sadamates peatuda, kuid laevad veavad Venemaa naftat paljudesse teistesse riikidesse. Varilaevastiku abil läheb Venemaa mööda Venemaa naftale kehtestatud sanktsioonidest.

EL-i riigid paluvad varilaevastiku laevadel ette näidata kindlustustunnistused, kuid valitsev mereõiguse tõlgendus ei võimalda laevade läbipääsu blokeerida.

Peaminister Petteri Orpo ühendas oma 26. detsembri pressikonverentsil varilaevastiku ja sabotaaži. Ringbom märgib samas, et varilaevastikku ja merepõhja sabotaaži on seni käsitletud eraldiseisvate probleemidena.

See on esimene kord, kui nad kokku pannakse. Arvatavad sabotaažijuhtumid on varem seotud teiste laevadega, ütleb Ringbom.

Väidetavalt 2023. aasta oktoobris Soome ja Eesti vahelise gaasijuhtme Balticconnector oma ankruga lõhkunud konteinerlaev Newnew Polarbear sõidab Hongkongi lipu all ega kuulu Venemaa varilaevastikku. Hiina lipu all seilab Yi Peng 3, mida kahtlustatakse novembris kaabli hävitamises. Varilaevastiku piiramine ei takista otseselt sabotaaži Läänemerel.

Varem on varilaevastikku peetud peamiselt ökoloogiliseks probleemiks. Kardetakse, et halvas seisukorras naftatankerid põhjustavad naftaõnnetusi.

Rahvusvahelise mereõiguse kohaselt vastutab laeva tegevuse eest rahvusvahelistes vetes peamiselt lipuriik. Mereäärsetel riikidel on vähem õigusi. Eagle S lipuriik on väike Okeaania saareriik Cooki saared, millest on saanud peamine varilaevastiku registreerimisriik.

Maailm on muutunud ja lipuriik ei tee alati seda, mida seadus temalt nõuab, ütleb Ringbom.

Seetõttu on suurenenud surve, et ka teised riigid võiksid oma õigusi saada ja meetmeid rakendada, jätkab ta.

Näiteks mereõigus ei ole arvestanud sellise stsenaariumiga, et sabotaaži taga on lipuriik ise. Muidugi sunnib see uues maailmas uute ohtude puhul uuesti läbi mõtlema, kuidas mereõigust tõlgendatakse ja rakendatakse, ütleb Ringbom.

Kuigi mereõigus ei anna mereäärsetele riikidele selget õigust, on Ringbomi sõnul mereõiguse konventsioonis artiklid ja põhimõtted, mida mereäärne riik võib kasutada sabotaažikahtluse ilmnemisel, kui tal on selgeid tõendeid raske kuriteo kohta.