Euroopa julgeoleku- ja koostöökonverentsi (CSCE) tippkohtumisest Helsingis möödub järgmisel 2025. aastal 50 aastat. Ajalooline tippkohtumine korraldati Helsingis ja selle tulemus kulmineerus hiljem „Helsingi vaimus”, mis muu hulgas sillutas teed Nõukogude Liidu lagunemisele.

Aastal 1994 sündis konverentsist Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon OSCE, kuhu kuulub 57 riiki Põhja-Ameerikast, Euroopast ja Kesk-Aasiast. Teiste seas on OSCE liikmed USA, Venemaa, Ukraina ja Valgevene, vahendab Iltalehti.

Soome on järgmisel aastal OSCE eesistuja. Liikmesriikide välisministrid kohtuvad täna neljapäeval Maltal, mis on praegune eesistujariik.

Järgmisel aastal on organisatsiooni poliitilise juhtimise eest vastutav Soome välisminister Elina Valtonen. Lisaks vastupanuvõimele plaanib Soome rõhku panna OSCE põhimõtete järgimisele, ohtudele reageerimisele ja valmisolekule. Samuti keskendutakse ühiste kohustuste täitmise olulisusele ning vajadusele tugevdada OSCE ja selle sõltumatute institutsioonide tegevust.

Järgmisel aastal võtab Soome eesistujariigina vastutuse nende kahe ülesande eest, ütles Valtonen septembris Viinis peetud kõnes.

President Sauli Niinistö nimetas ajaloolist aastapäeva ÜRO Peaassambleel juba 2021. aasta sügisel. President rõhutas ÜRO-s peetud kõnes Helsingi vaimu olulisust karmistuvas maailmapoliitilises olukorras.

Olen veendunud, et mida rohkem me Helsingi vaimust räägime, seda lähemal oleme selle äratamisele – ja teadvustamisele. Ja sellega oleme sammukese lähemal ühiste väljakutsete lahendamisel, üheskoos, ütles Niinistö toona.

Niinistö oli juba varem kodu- ja rahvusvahelises meedias pakkunud, et võimalus korraldada uus tippkohtumine võiks olla 2025. aasta suvel, Helsingi tippkohtumise juubeliaastal.

Ülemaailmne julgeolekupoliitika koges aga dramaatilisi muutusi juba järgmisel talvel pärast seda, kui Venemaa ründas Ukrainat veebruaris 2022. Unistus tippkohtumisest luhtus.

Nüüd suhtub president Niinistö Helsingi vaimu pragmaatiliselt.

„See vorm, milles mina seda pakkusid, oli tegelikult mõeldud maailma olukorra rahustamiseks, millele OSCE pidulik tippkohtumine oleks võinud anda mingisuguse raamistiku,” ütles ta intervjuus Iltalehtile.

Presidendi sõnul oleks võinud näiteks Genfis korraldada ka ainult ajaloosündmust meenutava piduliku kohtumise. Helsingi oleks seevastu pakkunud kohta sisult mitmekesisema ja Helsingi vaimu elavdava kohtumise jaoks.

Niinistö hinnangul oleks see olnud ajalooline kordus.

Kui me räägime Helsingi vaimust, siis kas poleks loomulik sellest Helsingis rääkida, märgib ta.

Niinistö meenutab, et 2021. aasta hilissuvel oli maailmapoliitika vaim ikka väga erinev. Septembris kohtusid Soomes muu hulgas Vene armee ülem Valeri Gerassimov ja USA armeeülem Mark Milley. Niinistö sõnul arutasid komandörid desarmeerimist.

See oli tolle aja vaim, ütleb Niinistö.

Aasta 2021 oktoobris-novembris muutus olukord aga järsult, kui USA avastas Ukraina piiri lähedalt Venemaa vägede koondumise. Kahe riigi suhted halvenesid kiiresti.

Sõja alguseni oli umbes neli kuud. Samuti muutus Helsingi vaimu osapooltele pakkumine mõttetuks, kui maailmapoliitika suusad läksid täiesti risti.

Mida arvab Niinistö maailma rahust nüüd?

Arvan, et kõik jõupingutused rahu saavutamiseks on minu jaoks väärtuslikud. Siis saab vaadata, kas need kehtivad, ütleb president Niinistö.

Paratamatult on natukene tunne, et rahu ja turvalisuse tähendust ei mõisteta õieti, vähemalt seal, kus rahu ja turvalisus on olnud enesestmõistetav, lisab ta.

Küll aga ütleb president, et ei välista ka edaspidi Helsingi vaimu, sest rahu loota on põhjust.

OSCE strateegilise vanemnõuniku Hanna Smithi sõnul on OSCE nn konsensuse organisatsioon. See tähendab, et kõik suured otsused nõuavad liikmesriikide üksmeelset toetust.

Küsimusele, kas Venemaal on õnnestunud oluliste otsuste tühistamisega OSCE käed siduda, vastab Smith diplomaatiliselt.

OSCE põhiline toimimisviis on see, et diplomaatia töötab kogu aeg, rõhutab Smith.

Tegelikus elus suudab aga Venemaa aktiivselt blokeerida Läänest tulevaid ettepanekuid ja ideid, isegi kui ta ei saa nende sisu dikteerida. Diplomaatilises kontekstis ei saa keegi panna asju juhtuma täpselt nii, nagu ta soovib. Asjatundja sõnul sõltub see ka läbirääkimiste taktikast.

„Venemaa ei taha, et mingeid otsuseid tehtaks ilma Venemaaga kõige arutamist,” ütleb Smith.

OSCE loodi aga arutelu- ja dialoogiplatvormiks. Smith ütleb, et selles mõttes pole miski must-valge.

Neid halli toone on kujuteldamatult palju, lisab ta.

Kuigi diplomaatia mitmevärvilisus ja ettearvamatus pole uus asi, on see Ukraina sõja algusega suurenenud. Sõda ajab niigi hapra diplomaatia veelgi rohkem sassi.

Euroopa julgeolekuküsimustega tegeleva organisatsioonina on OSCE ainulaadne. Kui EL kehtestab seadusi ja NATO on Lääne vastastikune organisatsioon, mis keskendub tugevale julgeolekule, siis OSCE toob ühe laua taha Euroopa, Põhja-Ameerika, Kesk-Aasia ja Venemaa.

Organisatsioon ei saa aga otsest sõjategevust ära hoida.

Sõjalise tegevuse alustamine on alati tugevalt sisepoliitiline otsus, täpsustab Smith.

Smith ei usu, et Soomelt oodatakse eesistumise ajal Helsingi vaimu taaselustamist. Seda ideed võidi juba paar aastat tagasi igatseda, kuid maailm on sellest ajast peale palju muutunud.

Praegu on vaja luua usku tulevikku, ütleb Smith.

Helsingi vaimu algne idee seisnes selles, et ühise arusaama leidmiseks võiks erinevaid vaatenurki üksteisele lähendada. Kuigi 1975. aastal koostatud põhimõtted ei olnud juriidiliselt siduvad, sündisid siiski mängureeglid.

Pole aga ootust, et kõik taaskord ühistele mängureeglitele pühenduksid. Smith rõhutab ka, et Helsingi tippkohtumist valmistati ette ligi kuus aastat. Seega võib vägagi juhtuda, et suurjõupoliitika mängureeglite kaardistamise protsess võtab taas aastaid.

Samuti ei usu Smith, et Soome OSCE eesistumise ajal Ukraina ja Venemaa vahel rahukokkulepe saavutataks. Rahuläbirääkimised on pikem ja nõudlikum protsess kui näiteks relvarahu kokkuleppimine, milleni pole seni jõutud.

Soome on ida ja lääne vahel tasakaalustava jõuna toiminud varemgi. Kui OSCE kaasatakse Ukraina rahuläbirääkimistesse, oleks Soome järgmisel aastal eesistujana vahendaja rollis. Läbirääkimised toimuksid aga ilmselt Viinis, kus asub OSCE peakorter. Austria ei ole NATO liige.

President Niinistö seevastu on Ukraina rahu suhtes optimistlik, sest vaevalt lootusetusest suurt kasu oleks.

Lootusetus on selles osas väga kurjakuulutav, ütleb Niinistö. Kui me räägime rahust, siis peab alati olema lootust, sõnab ta.