Ostureis algab kaootilises õhkkonnas. Porru on puudu ja juursellerit on samuti raske leida.

Mis, kas miljonär pole kunagi poes käinud? Olen käinud, aga mitte selles poes, vastab küsimusele Elias Aalto.

Wolti üks asutajatest Elias Aalto on tõepoolest miljonär. Tema aastasissetulek saavutas haripunkti 2022. aastal, mil see tõusis 9,1 miljoni euroni, vahendab Yle.

Aalto pole algselt rikkast perekonnast. Kuidas on raha teda muutnud?

Yle ajakirjanikud käisid Elias Aaltoga toidupoes jälgimas, kuidas kulutab inimene, kes võiks põhimõtteliselt terve poe tühjaks osta.

Soomes on miljonäre vähe. 2022. aastal oli neid vaid umbes 1500, kuigi kümne aastaga on nende arv kahekordistunud. Miljonäride seas on palju neid, kes on saanud jõukaks läbi ettevõtte müügi – nagu Aalto.

Kui Aalto oli laps, siis teadsid poisid ainsat rikkaks saamise võimalust NHL-is hokit mängides. Täna arvab ta, et ettevõtte asutamine või kasvava ettevõtte töötajaks minek on lihtsam tee rikkaks saamiseks.

Kuidas panna väikesed poisid ja tüdrukud mõtlema, et hakkame ettevõtjaks ja teeme midagi suurt?

Aalto mäletab iga korda, kui tema varale uus null lisandus.

Lapsepõlves jõuti kümnetest sadadeni ja esimeste töökohtadega sadadest tuhandeteni. Tööellu astudes hakati rääkima kümnetest tuhandetest. Ettevõtluse kaudu tõuti sadade tuhandeteni ja seejärel miljoniteni. Wolti aktsiate müügiga on vara kasvanud kümnete miljoniteni.

Uude klassi üleminek tekitab hetkelise eufooria ja entusiasmi, kuid sellega harjub kiiresti. Kui inimene on loomult nii pessimist, siis see õnne ei too, pigem vastupidi. Tekib stress sellest, et sa ei taha allapoole kukkuda.

Sada tuhat eurot tundus Aaltole veel paar aastat tagasi suure rahana. Näiteks siis, kui ta ostis oma korteri, mis maksis umbes 200 000 eurot. Ometi ei tahaks Aalto sadat tuhandet kaotada näiteks kehvale investeeringule, kuid see summa ei moodusta enam märkimisväärset osa koguvarast.

Täna elab Aalto Espoos Westendis, Soome kalleimas elurajoonis, umbes 300-ruutmeetrises majas. Sellise suurusega eramute hinnad jäävad Westendis enamasti miljoni, isegi mitme miljoni euro vahemikku.

Aalto ütleb, et oleks ka nende eelmises kodus rahule jäänud. Aalto abikaasa Anu-Kaisa Aalto on sisekujundaja ja Rakennetaan yhdessä (Ehitame koos) podcasti juht.

Naisele meeldib ehitada. Mulle mitte nii väga, sõnab ta.

Raha on Aalto peres ühine. Abielulepingut Aaltol ei ole.

Arvan, et kui on lapsed, siis oleme pere ja pere raha on ühine, märgib ta.

Suured ostud otsustatakse Aalto peres ühiselt.

Elias Aaltol on palju raha, kuid talle ei meeldi seda kulutada.

Aalto müüs 2019. aastal esimest korda suure hulga Wolti aktsiaid ja lahkus samal ajal ettevõttest. Tol aastal oli tema sissetulek umbes 5,6 miljonit. Kui raha kontole tuli, ostis Aalto käekella ja auto.

Nii sai evolutsiooni tühimik täidetud, sõnab ta.

Aalto viimase aja suurim ost on olnud klaver – ehk siis püstine klaver, mitte tiibklaver, toob ta välja.

Aalto kirjeldab end kui „super kokkuhoidjat”. Näiteks Aalto ei raatsi Woltist tellida toitu, mida ta väga tahab, sest see tundub liiga kallis.

Kui mu naine mu riiete eest ei hoolitseks, kannaksin järgmised kümme aastat samu särke. Ikka jõllitan poes kilohindu. Lõhe hind on kohati šokeeriv. 50 eurot kilo – mida kuradit! räägib ta.

Täna ütleb Aalto, et jaksab juba kohvikust osta kohvi või karastusjoogi.

See oli pikka aega väga ängistav mõte, sest minu arvates on see ülehinnatud, märgib ta.

Suhtumine rahasse on koduse kasvatuse tulemus. Inseneridest vanemad töötasid valdkondades, mis kannatasid 1980. ja 1990. aastate vahetusel Venemaaga kaubavahetuse külmumise tõttu.

Pere kolis sageli vanemate tööga seoses. Lasteriideid osteti allahidlusest. Aalto mäletab Adidase dresse, mida polnud lootustki saada.

Me ei olnud vaesed, aga raha polnud ka liiga palju. Sama suhtumine on jäänud alles ka nüüd, räägib ta.

Külmutatud toidu letis valib Aalto kahe paki külmutatud marjade vahel. Poe enda kaubamärgi marjad on odavamad, kuid kallimad marjad on kasvatatud Soomes. Aalto valib lõpuks Soome toote.

Rahal on võim. Kui me poodi läheme, hääletame selle järgi, kuhu oma raha paneme, ütleb Aalto.

Kui kõik hääletaksid oma rahakotiga, saavad suurema rahakoti omanikud hääli rohkem. Ingelinvestorina, kes investeerib varajase faasi ettevõtetesse, otsustab Aalto, milliseid ideid üldse proovida lubatakse.

See paneb sind veelgi rohkem muretsema, kui sa enda üle kohut mõistad, sõnab ta.

Leijonan luola (Lõvikoopa) programmi kaudu on Aalto investeerinud vaid naisettevõtjatesse ja kahte vegantoidufirmasse. Aalto ütleb aga, et ta ei panusta kunagi ainult oma headusele – äri peab olema mõttekas või meeskond peab olema erakordne.

Keegi võib arvata, et siin toimub poliitiline rohepesu. Lõppude lõpuks seisneb investeerimise mõte selles, et näha, kes suudab selles keerulises ruletis võita, räägib ta.

Teatud reeglid Aaltol siiski on: ta ei investeeri hasartmängudesse, lühiajalistesse laenudesse ega krüptorahasse.

Sellel investeerimistegevusel peab olema mingi moraal, sõnab ta.

Varajase faasi ettevõtetesse investeerimisel on omad riskid, kuid börsiaktsiatesse investeerimine on Aalto jaoks stressirohkem.

Neurootilise inimesena, kes vaatab numbreid, on teie vaimsele tervisele väga halb, kui teate pidevalt oma vara väärtust ja mõtlete, kas peaksite kohe müüma, märgib ta.

Kui Wolt müüdi Doordashile, teadsid asutajad saadavate aktsiate arvu, kuid nad ei omanud neid veel.

Jälgisime iga päev Doordashi aktsia hinda ja nägime, et täna oleme miljoniga miinuses. See tundus kohutav, meenutab Aalto.

Suur osa Aalto varast on seotud „tõesti igavate” fondide ja intressimääradega.

Paljud jõukad soomlased väldivad avalikkust. Mõned soovisid oma nimed maksuameti poolt meediale edastatud nimekirjadest eemaldada, kui see veel võimalik oli. Seda artiklit tehes märkas Yle, et jõukaid on raske panna rääkima, mis käsitleks nende enda suhet raha ja kulutamisega.

Aalto pole end avalikkuse eest varjanud. Ta on esinenud näiteks telesaadetes Leijonan luola ja Amazing Race. Enne esimest suurt Wolti aktsiate müüki on Aalto esinenud ka saates Kas tahad saada miljonäriks.

Vaatamata avalikkusele on Aalto saanud võõrastelt inimestelt vaid paar otsest rahapalvet, kokku võib-olla viis. Ta pole küsijatele raha andnud.

Ma loen need läbi. Kui ma annaksin ühele raha, siis miks mitte teisele, sõnab ta.

Rohkem kui rahataotlusi saab Aalto Woltiga seotud tagasisidet.

Viimastel aastatel on kriitilist arutelu tekitanud näiteks Wolti kullerite palgad ja töötingimused. Oma osa kriitikast on saanud ka Aalto vend Matias Pietilä. Tema ja Aalto võistlevad koos Amazing Race programmis.

Minu vend on tagasiside järgi ka jõledus juba ainuüksi sellepärast, et ta on seotud ühe Wolti inimesega, räägib ta.

Osturetke lõpp on käes ja aeg on ostude eest tasuda. Ostukorvis on neli pakki kohupiima, külmutatud marjad, leib ja vorstisupi koostisained.

Aalto keedab tavaliselt suppi.

Mulle meeldib koorida ja tükeldada rohkem kui mu naisele, sõnab ta.

Leiva valiku määrab see, mis lastele sobib. Kohupiim ja marjad on Aalto tavaline õhtune vahepala, millega ta püüab tõrjuda õhtust kommiisu.

Aalto läheb järjekorda ja paneb ostud kassalindile.

Ostude kogusumma on 29,70 eurot. Aalto oma Plussa kaarti seekord makseterminalis ei kasuta, kuna unustas kaardi koju.