Alates aprillist on Soome sotsiaalkindlustusamet Kela saatnud kolimisettepaneku kokku 32 226 leibkonnale.
Kolmandik kolimisettepanekuid on saadetud Uusimaal elavatele inimestele. Kõige rohkem on kolimisettepanekuid saanud Helsingis elavad inimesed, kuigi toimetulekutoetuse elusemekulude piirmäär on seal kõrgeim, vahendab Iltalehti.
Kirju on saadetud pidevalt aasta jooksul. Kela hüvitiste juht Marja-Leena Valkonen ütleb e-posti teel, et kirjade saatmine jätkub, kui elamiskulud ületavad lubatud piirmäära.
Toimetulekutoetuse eluasemekulude määramise kriteeriume karmistati aprillis seoses sotsiaalkindlustuse kärbetega. Omavalitsusepõhised eluasemekulude piirmäärad ehk eluasemenormid olid toimetulekutoetuse eluasemekulude hüvitamise aluseks juba enne seda, kuid muudatusega kaotas Kela juhtumipõhise kaalutlusõiguse.
Valkoneni sõnul kasutas Kela enne seadusemuudatust eluasemekulude osas umbes viieprotsendilist kaalutlusõigust. Ehk siis kuludes võis lubada väikest piirmäära ületamist.
Tänavusel, 2024. aastal kõigub ühe inimese leibkonna eluasenorm Kihniö valla 363 eurost Helsingi piirkonna 715 euroni.
Eluasemenormi saab erikaalutlustel leevendada, kui taotleja on näiteks eriti eakas või halva tervisega. Ka kaugemal elava vanema puhul saab arvestada lapse külaskäikudest tuleneva lisaruumi vajadusega.
Aluseks ei võeta aga seda, et toetuse saaja elurajoonis ei leita korterit, mille üür jääks eluasemenormide piiresse.
Eluasemenormide ületamise korral annab Kela abisaajale uue korteri saamiseks aega kolm kuud. Teise võimalusena võib toetuse saaja edaspidi eluasemenorme ületava summa üüri eest ise maksta.
Kui omavalitsuspiiri ületavat osa ei ole võimalik tasuda ja uut korterit ei leita, peab saaja Kelale näitama, et on igal võimalikul viisil otsinud soodsamat korterit laias piirkonnas. Mõnele leibkonnale on Kela andnud tähtaja pikendust ka tänavu.
Keerulises elusituatsioonis soovitab Kela võtta ühendust hoolekandepiirkonna sotsiaalteenistusega.
Ilmselt järgmisel aastal toimetulekutoetuse eluasemekulude hüvitamise osas muudatusi ei ole, kuid Kela jätkab kolimisettepanekute saatmist, kui toetuse saaja üürileandja tõstab üüri üle eluasemenormide või muutuvad omavalitsuse piirmäärad. Eluasemenormid vaadatakse üle igal aastal.
Valitsus kavandab muudatusi ka üldises eluasemetoetuses ja pensionäri eluasemetoetuses. Edaspidi mõjutab toetuse suurust taotleja vara, mis vähendab toetuse suurust osal saajatest.
Teema on praegu parlamendis arutusel, kuid muudatused peaksid jõustuma järgmise aasta alguses. Enda omanduses olevates korterites elavatel inimestel lõpeb eluasemetoetus 1. jaanuaril 2025.
Kodutute ja ainete kuritarvitamisega tegeleva sihtasutuse Sininauha hinnangul on kodutus Soomes tõusuteel, kuigi seda tänaval näha ei ole.
Püsiva aadressita inimesed elavad trepikodade või muude väliruumide asemel sõprade või sugulaste juures, ütleb Sininauha arendusdirektor Leena Rusi teates.
Oikotie ja Sininauha sihtasutus teevad kampaaniat kodutuse kui sotsiaalse probleemi esiletõstmiseks.
Ka kodust väljatõstmiste arv on tänavu võrreldes eelmise aastaga kasvanud.
Soome täitevameti andmetel on jaanuari algusest novembri lõpuni algatatud 8639 väljatõstmist. See arv on üheksa protsenti suurem kui eelmisel aastal samal perioodil. Kokku on täide viidud 5007 väljatõstmist, mis on 11 protsenti rohkem kui eelmisel aastal.
Üürniku saab välja tõsta näiteks olukordades, kus ta jätab üüri maksmata või ei ole nõus kokkulepitud ajal välja kolima.
