Eesti kaitseväe juhataja Andrus Merilo sõnul valmistub Venemaa oma järgmiseks sammuks. Nii kindral Merilo kui ka Eesti kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul on võimalik, et Venemaa suunab järgmise rünnaku mõne NATO riigi, näiteks Eesti või Soome vastu.

Iltalehti sõjandusasjatundja Emil Kastehelmi sõnul pole praeguses etapis aga konkreetset viidet sellele, et Venemaa koondaks näiteks Soome idapiiri taha vägesid.

Sõjaline jõud on seotud Ukrainaga, rõhutab Kastehelmi.

Loomulikult see, mis toimub, on organisatsioonide ja struktuuride areng. Värskelt uuendati sõjaväeringkondi ning Soome lähiregioonide sõjaväelised organisatsioonid ilmselt lähiajal muutuvad ja on kohati muutunud ka veidi teistsuguseks, jätkab Kastehelmi.

Muutused organisatsioonides ei viita aga otseselt rünnakute ettevalmistustele. Kastehelmi sõnul pole siiski võimatu, et Venemaa tahaks ühel hetkel NATO jääd pulgaga katsetada.

„Sobivaim hetk on see, kui alliansis on tunda tugevamat sisemist killustatust ning nõrgemat ühtset julgeolekupoliitilist joont ja valmisoleku taset,” ütleb ta.

Kastehelmi sõnul on raske öelda, millisel luureinfol Eesti väited põhinevad, sest kõnealune info on salajane.

Kindral Merilo rõhutab ka Venemaa tegevusega seotud ajalugu. Venemaa on viimase tuhande aasta jooksul Eesti pinnal sõdinud 40 korda, ütleb Merilo.

Samuti on Euroopa Parlamendi saadiku ja endise Soome kaitseväe peastaabi luureülema Pekka Toveri sõnul Venemaal suur tähtsus ajaloolisel taustal.

Näiteks austab Venemaa Soomet ja soomlasi nende tegevuse põhjal Teises maailmasõjas, samas kui okupatsiooni all olnud baltlaste kohta see ei kehti, ütles Toveri Iltalehtile.

Toveri sõnul suhtutakse soomlastesse Venemaal kui sitketesse ja kangekaelsetesse võitlejatesse, mistõttu pälvivad soomlased austust. Soome on maailmas tuntud ka oma iseseisvusvõitluse poolest ja see pole Venemaale märkamata jäänud.