Viimaste päevade sündmused Läänemerel on võtnud erakordse pöörde. Soome meetmed sabotaažis kahtlustatava Venemaa varilaevastiku laeva vastu on olnud karmid.
Sabotaažis kahtlustatav kaubalaev Eagle S suunati Soome territoriaalvetesse ja politsei eriüksused võtsid laeva üle kontrolli, maandudes selle tekile õhtupimeduses, nagu filmis, vahendab Iltalehti.
Europarlamendi saadik ja endine Soome välispoliitika instituudi juht Mika Aaltola hindas Iltalehtile antud intervjuus, et praegu käib võitlus Läänemere pärast, kus Venemaal on jäänud halvad valikud.
Venemaa on erinevate nippidega sanktsioonidest mööda hiilimiseks kokku pannud varilaevastiku, mille abil viiakse nüüd läbi erinevaid erioperatsioone, mis on sarnased nagu ankru lohistamine laeva taga, räägib ta.
Viimase sügistalve jooksul on Läänemeres kahjustatud vähemalt kaheksat side- või elektrikaablit.
Peame sellest tsüklist välja tulema, mistõttu on Soome koos teiste piirkonna NATO riikidega otsustanud tegevust kiirendada, sõnab ta.
Aaltola sõnul taotletakse nüüd sama efekti, mis eelmisel kevadel. Siis sulges Soome idapiiri täielikult, pärast seda, kui Venemaa suunas sinna varjupaigataotlejad.
Venemaa pole ju pärast Soome 1300-kilomeetrise piiri sulgemist peaaegu midagi teinud. See tähendab, et Soome reageeris täpselt viisil, mida Venemaa ei osanud ette näha, sõnab ta.
Aaltola sõnul lõpetas Soome ka seekord kassi-hiire mängu mängimise ning näitas selgelt, et see enam nii ei ole.
Mõlemal korral on Aaltola sõnul Soome tegutsenud „ettevaatavalt”.
Eagle S vedas lastina 35 000 tonni pliivaba bensiini. Laeva ja selle lasti on võimalik hoida kinni kuni sündmuste käigu lahendamiseni.
Varilaevastiku idee on sanktsioonidest mööda hiilida ja Venemaa majandusele lisandväärtust luua. Kui Venemaa leiab, et peab maksma, suurendab see tegevusriske ja vähendab kasumlikkust, märgib ta.
Järgmisena kavatseb Soome koos NATO ja EL-iga karmistada varilaevastikule kehtestatud sanktsioone ja suurendada sõjalist kohalolekut Läänemerel. Aaltola sõnul luuakse nii Venemaale vastuheidutus.
Vastuheidutuse loomine tähendab ka mõlema poole sõjalise kohaloleku suurenemist Läänemerel. Aaltola ütleb, et sõjalaevade omavaheliste kokkupõrgete riskid paratamatult suurenevad.
Vene meedias pakuti juba, et Venemaa sõjalaevad hakkavad Läänemerel kaubalaevu eskortima.
Pingeline olukord ei ole praegu läbi, vaid läheb aastatega üha karmimaks. Sarnaseid episoode näeme veel Läänemerel, sõnab Aaltola.
Venemaa Balti laevastik on aga nõrk võrreldes NATO ühendjõududega kogu regioonis.
Aaltola sõnul on oluline see, et Venemaal on endiselt kõigele vaatamata võimalus survet suurendada. Seni on nad teinud seda varjatult ehk läbi varilaevastiku.
Võib-olla viitab asjaolu, et nad kasutavad esialgu tsiviillaevu, et Venemaa soovib hoida asju hetkel mittesõjalisel tasemel, sõnab ta.
Pingete keskpunkt on praegu Läänemerel, mis on Aaltola sõnul „päris palju” NATO sisemeri, võrreldes Arktika piirkonnaga, kus Läänel on suured haavatavuse kohad.
Võib-olla sellepärast on Venemaa Läänemerel proaktiivne ehk tahetakse jätkuvalt näidata, et nad on arvestatav tegija. Testitakse reaktsioone ja vaadatakse, kui kaugele on Lääs valmis minema. Täpselt sellepärast tasub neile luu kurku lüüa, sõnab ta.
Aaltola leiab, et Soome sõnumit on kuulda võetud mitte ainult Moskvas, vaid ka Washingtonis.
Soome on tegutsenud ettevaatavalt ka Trumpi USA-le keskendudes. Seal nähakse Euroopat laisa ja peamiselt julgeolekukoormana. Selles mõttes saadab Soome tegevus positiivseid signaale Washingtoni suunas, lisab ta.
