Novembris saatis Rootsi kõikidesse Rootsi kodudesse sõjaks valmistumise juhendi, mis, nagu nimigi ütleb, annab juhiseid sõja puhuks.
Nüüd räägib Rootsi ajaleht Aftonbladet lähemalt, kuidas Rootsi võimud on valmistunud võimalikuks sõjaks või muuks katastroofiks.
Väljaande saadud andmetel on võimude hinnang, kui palju rootslasi võib võimalikus sõjas hukkuda, sest riik peab valmistuma ka surnukehade käitlemiseks ja matuste korraldamiseks.
Rootsi julgeolekuagentuuri MSB varustuskindluse juht Jan-Olof Olsson ütles väljaandele Aftonbladet, et ettevalmistustööd hõlmavad seda, et matusekorraldajad oskaksid kavandada hauaplatsid piisavale hulgale inimestele. Olssoni sõnul tähendab see, et matmiskohad reserveeritakse viiele protsendile elanikkonnast.
Rootsis elab üle 10 miljoni inimese, seega viis protsenti tähendab poolt miljonit inimest.
Aftonbladeti andmetel pärineb see number MSB-lt ja Rootsi kaitseväelt, kes on andnud Rootsi matusekorraldajatele korralduse kavandada, kuidas korraldada lühikese aja jooksul suur hulk matuseid.
Krematooriumid sõltuvad elektrist ja enamasti on tule jaoks vaja gaasi. Sõjas võib neist puudus olla, seega peab olema varuplaan, ütles Olsson.
Sel juhul võtab kirstuga matmine palju rohkem ruumi kui urnimatus, märkis ta.
Näiteks Göteborgis hõlmab kiriku kriisivalmidus valmisolekut korraldada lühikese aja jooksul 30 000 kirstuga matmist, vahendab Sveriges Radio. See on MSB soovitus.
Ainuüksi Göteborgis tähendab see kümne hektari või paarikümne jalgpalliväljaku suurust ala, mis tuleb reserveerida hauaplatside jaoks.
Peame hoolitsema langenud sõdurite eest, ütles Göteborgi matuseametnik Katarina Evenseth.
Olssoni sõnul on matmisplaanides arvestatud ka teiste NATO riikide ja vaenlase sõduritega, kellele tuleb matmine korraldada. Tema sõnul on vaja, et hiljem saaks langenud välismaalased väärikalt kodumaale tagasi saata.
Stockholm on üks väheseid piirkondi Rootsis, kus Rootsi Kirik ei ole vastutav matmiste eest. Aftonbladeti info kohaselt on olukord pealinna piirkonnas hauaplatside osas hea.
Täpsed plaanid on aga salastatud, kuid Stockholmi eesmärk on kremeerimist jätkata ka sõja ajal.
„Iseenesestmõistetavatel põhjustel ei taha ma teile täpselt öelda, millised meie sõjaplaanid välja näevad, kuid meil on plaanitud kohad, kuhu saaksime inimesi maa alla matta,” ütles Stockholmi matuseametnik Svante Borg.
Ma tean, et palju räägitakse hauaplatside kiirest kaevamisest ja paljude inimeste matmisest. Stockholmis püüame tagada, et tuhastamine jätkuks tavapäraselt, sõnas ta.
Aftonbladetis toob Borg välja ka rünnakud Stockholmi vastu ja selle, kui suurest hulgast ohvritest on sel juhul jutt.
„Kui Stockholm puutuks kokku selliste rünnakutega, nagu oleme Ukrainas näinud, hukkuks palju inimesi,” ütles ta.
Aftonbladeti andmetel on paljud rootslased hirmunud Rootsi sõjaks valmistumise pärast. Borg mõistab rootslaste tundeid.
Kui me räägime sellistes olukordades surmast, on see hirmutav. Samas ei saa me seda vältida, tuleb rääkida, kuidas saaksime oma ühiskonda tugevdada ja kuidas käituda, kui siia tuleb sõda, ütles ta.
