Prantsusmaa valitsus kukkus kolmapäeva õhtul pärast seda, kui parlamendiliikmed hääletasid peaminister Michel Barnier’ valitsuse tagandamise poolt, põhjustades riigis uue poliitilise segaduse.

73-aastane endine EL-i Brexiti pealäbirääkija tagandati pärast kolmekuulist ametisolekut ja tekitab Emmanuel Macronile võimuvaakumi, kuna tema presidendiametit on jäänud alles enam kui kaks aastat, vahendab Telegraph.

Marine Le Peni populistliku Rahvusrinde partei parlamendiliikmed toetasid vasakpoolse liidu esitatud umbusaldusavaldust järgmise aasta kokkuhoiueelarve küsimuses.

„Valik, mille oleme teinud, on kaitsta prantslasi,” ütles Le Pen pärast seda, kui kritiseeris Barnier’ järgmise aasta eelarveplaani kui „ohtlikku ja ebaõiglast”.

Kokku toetas hääletust 331 saadikut 577-st, mis oli esimene kord, kui Prantsusmaa valitsus kukkus pärast 1962. aastat.

See tekitab küsimusi selles, kas Macron suudab võimule jääda, ja suurendab poliitilist ebakindlust kogu Euroopas, kuna ka Saksamaa valitsus kukub.

Barnierist sai viienda vabariigi kõige lühema ametiajaga peaminister, kelle eesmärk oli vältida parlamentaarset ebastabiilsust ja suurendada presidendi võimu.

Kuid oma viimases kõnes parlamendile hoiatas Barnier, kellele tema leer soojalt aplodeeris, raskete majandusvalikute eest, mille tõttu ta koostas 40 miljardi euro suuruse säästu ja 20 miljardi euro suuruse maksutõusuga eelarve, et see „ei kao umbusaldushääletuse võluga”.

„See reaalsus tuleb tagasi kummitama iga valitsust, kes iganes see ka poleks,” ütles ta.

Iga Macroni poolt ametisse nimetatud uus peaminister seisab silmitsi samade väljakutsetega nagu Barnier, et võtta lõhenenud parlamendis vastu seaduseelnõud, sealhulgas 2025. aasta eelarve.

Uusi parlamendivalimisi ei saa toimuda enne juulit, mil möödub aasta Macroni algatatud erakorralistest valimistest, mille tulemusel parlamenti ei kontrolli selge võitja.

Paljud riigipeale lähedased allikad ütlesid, et ta peab Notre Dame’i katedraali taasavamise tõttu hiljemalt sel nädalavahetusel ametisse nimetama oma kuuenda peaministri seitsme aasta jooksul.

Umbes 50 maailma liidrit osaleb Pariisis tseremooniatel, sealhulgas missal iidses jumalateenistuse kohas, mis 2019. aastal tulekahjus peaaegu hävis.

Nende hulgas on ka USA presidendiks valitud Donald Trump, keda allikate sõnul tervitavad president Macron ja tema peaminister.

„Prantsusmaa jaoks oleks äärmiselt piinlik, kui riigi jaoks nii olulisel diplomaatilisel nädalavahetusel ei oleks peaministrit,” ütles üks allikas.

„Seetõttu eeldatakse, et president Macron teeb kõik endast oleneva, et leida hiljemalt reedeks Barnier’le asendaja.”

Vahepeal esineb Macron neljapäeva õhtul televisiooni otseülekandes prantslastele.

Tema esmane eesmärk on kinnitada inimestele, et ta suudab ametisse nimetada uue peaministri, kes suudab näidata, et EL-i suuruselt teine ​​majandus ei ole juhitamatu.

Barnier ise süüdistas parlamendiliikmeid vastutustundetuses oma valitsuse kukutamisel, osutades samas sügavatele institutsionaalsetele probleemidele viiendas vabariigis.

Oma viimases kõnes peaministrina, kui ta palus kolleegidel mitte tema vastu hääletada, ütles ta: „Ma ei saa nõustuda ideega, et institutsioonide destabiliseerimine võiks olla eesmärk, mis koondab enamuse saadikuid hetkel, kui meie riik seisab silmitsi sügava moraalse, majandus-, finants- ja kodanikukriisiga.”

Paljud väitsid, et ta teadis, et tema saatus on määratud, ja et ta oli nädala alguses teisele ministrile öelnud: „See parlament on võimatu. Soovin siiralt järgmisele meeskonnale palju õnne.”

Kolmapäevane tuline parlamendidebatt hõlmas ka mitmeid üleskutseid, et Macron ise tagasi astuks.

Marine Le Pen ütles, et Macron „ohverdab Prantsusmaa saatuse oma edevuse tõttu”, kui ta ei lahku.

Ta ütles: „Emmanuel Macron on viimase seitsme aasta jooksul lammutanud riigi alusmüüre.”

Le Pen ütles, et ainult Macroni tagasiastumine võib „riigi välja tõmmata sellest mudast”, milles see kinni on.

Mathilde Panot vasakäärmuslikust erakonnast France Insoumise (Prantsusmaa kummardamata) ütles, et kolmapäevane hääletus oli lüüasaamine „kogu Emmanuel Macroni poliitikale”.

Panot lisas: „Ummikseisust väljumiseks palume Emmanuel Macronil lahkuda.”

Éric Coquereal, samuti Prantsusmaa Insoumise esindaja, ütles: „Sellel valitsusel pole kunagi olnud legitiimsust ja vastutus selle eest lasub rohkem Macronil kui Barnier’l.”

Coquereal ütles, et Macron peaks nimetama Rahvusrinde valitsuse ja seejärel tagasi astuma.

„Küsimused peaksid olema Macroni tuleviku kohta – lahendus on presidendivalimised,” ütles Coquereal.

Barnieri valitsus kukkus lõpuks pärast seda, kui ta ei saanud parlamendi toetust sotsiaalkindlustuse eelarvele, mille eesmärk oli säästa 50 miljardit.

Kuna Barnier ei suutnud suvel erakorraliste valimistega moodustatud parlamendis enamust saada, ütles ta, et surub eelarve läbi presidendi dekreediga.

Selline samm on muutunud üha tavalisemaks Macroni ajal, keda süüdistatakse demokraatia eiramises.

Macron on omakorda kindel, et tema presidendiaeg elab valitsuse kokkuvarisemise üle.

Viienda vabariigi institutsioonid on suunatud presidendivalitsusele ja ta saab igal ajal nimetada ametisse järjekordse uue peaministri.

Nn erimeede tagab ka maksude samaks jäämise ja riigiteenistujatele palga maksmise.

Lubades jääda presidendiks 2027. aastani – siis, kui tema teine ​​ametiaeg lõpeb – ütles Macron, et jääb riigile kasulikuks viimase sekundini.

Mõned oponendid avaldasid kolmapäeval Macronile isegi toetust, Rahvusrinde president Jordan Bardella ütles, et ta suhtub institutsioonidesse lugupidavalt ja lisas: „Vabariigi presidendi lahkumine ei ole praegu õigustatud.”