Parimal juhul võib Ursula von der Leyen minna ajalooraamatutesse Euroopa Komisjoni presidendina, kes vabastas Euroopa sõjalisest sõltuvusest USA-st ja käivitas kontinendi majandusmootori.

Halvimal juhul on see aga lõpu algus, vahendab Politico.

Mõlemal juhul põhjustab Donald Trumpi naasmine Valgesse Majja von der Leyeni ametiajal turbulentsi, kuna ta näeb vaeva Ukraina toetamise, rahvusvaheliste kliimaeesmärkide järgimise ja maailmajao kasvu nimel, pidades silmas võimalikku ülemaailmset kaubandussõda.

Viimase viie aasta jooksul on EL-i täitevvõimu juht tõusnud oluliseks poliitiliseks mängijaks, kes koordineeris bloki reageerimist koroonaviirusele ja Venemaa täiemahulisele rünnakule Ukraina vastu.

Eelkõige, mis puudutab Ukraina sõda, võlgneb ta suure osa oma edust tihedale koostööle USA presidendi Joe Bideni ja tema meeskonnaga.

Partnerlus sai alguse mitu kuud enne Vene tankide veeremist Ukrainasse, kui Biden hoiatas von der Leyenit võimaliku sissetungi eest tema visiidi ajal Valgesse Majja 2021. aasta novembris ning nad hakkasid koordineerima keerukat sanktsioonide ja ekspordikontrolli paketti, mis oleks valmis, kui sissetung algab.

Pärast sõja puhkemist koostöö jätkus. Kui Bideni inflatsiooni vähendamise seadus pani Euroopa valitsused muretsema, et nende ettevõtted võivad sattuda ebasoodsasse olukorda, tegi von der Leyen koostööd Valge Majaga, et minimeerida mõju Euroopa majandusele.

Kui aga Trump on taas Valges Majas, siis kahe EL-i diplomaadi sõnul on von der Leyeni puhul oht, et teda peetakse ametist lahkuvale USA presidendile liiga lähedaseks.

Asi pole ainult selles, et Trumpi peetakse häirivaks või kättemaksuhimuliseks. Asi on selles, et ta veetis suure osa oma esimesest ametiajast EL-i vastu positsioneerides: kehtestas tollimaksud terasele ja alumiiniumile, astus välja rahvusvahelistest lepingutest nagu Pariisi kliimamuutuste leping ja Iraani tuumalepe, ähvardas riike, kes ei täitnud NATO kulueesmärke, kiitis Ühendkuningriigi otsust blokist lahkuda ja isegi kuulutas EL-i Washingtoni „vaenlaseks”.

„Trump pole kunagi olnud eriti innukas tunnustama EL-i kui koostööpartnerit,” ütles kolmas EL-i diplomaat kuivalt. (EL-i diplomaadid rääkisid anonüümsuse tingimusel, et arutada delikaatset suhet Washingtoniga.)

Isegi kui Trump kavatseb ametisse astuda alles jaanuaris, tehakse juba ettevalmistusi EL-iga kohtumiseks. Ametisse astuv president on lubanud lõpetada Ukraina sõja varsti pärast Valgesse Majja naasmist, arvatavasti vähendades toetust Kiievile, kui ta ei nõustu Venemaale territooriumi loovutama. Trump on ka öelnud, et julgustaks Kremlit tegema riikidega, kes ei täida oma NATO kulueesmärke, „mida kuradit nad tahavad”.

Veelgi vahetum mure on majandus. Trump on lubanud kehtestada Euroopale 10-20-protsendilised üldised tollimaksud. Samuti on ta ähvardanud kehtestada 60-protsendilise maksu kõikidele Hiinast tulevatele kaupadele, mille tõttu võib Peking oma tooted EL-i turule paisata.

EL-i diplomaadid muretsevad eraviisiliselt ka selle üle, et Trump ähvardab maksudega riike, kes ei suurenda kaitsekulutusi, kusjuures üks tema peamisi sihtmärke on Saksamaa – Euroopa majanduse juba niigi hädine mootor.

Von der Leyen loodab, et see kõik sunnib EL-i oma ridu sulgema ja tihedamat koostööd tegema, nagu seda tehti koroonaviiruse kriisi ajal ja Ukraina sõja algusaegadel. Washingtoni surve ei jäta blokile muud valikut, kui suurendada oma kaitsekulutusi, tugevdada oma tehnoloogiasektorit ja selgitada oma seisukohta Hiina suhtes – rasked otsused, mida mõned EL-i riigid on aastaid nõudnud.

Paberil peaks von der Leyen olema Washingtoni üks peamisi Euroopa vestluspartnereid, kes jälgib EL-i poliitika laiaulatuslikku valdkonda, sealhulgas kaubandust, kliimat, tehnoloogiat ja konkurentsi.

Kuid arvestades tema potentsiaalselt kibedaid suhteid Trumpiga, usuvad diplomaadid, et ta peab lootma teistele, kellel on suurem võimalus tulevase presidendiga jutule saada, nagu Itaalia parempoolne peaminister Giorgia Meloni või NATO peasekretär Mark Rutte, kelle varasem suhtlemine Trumpiga aitas tal tööle saada.

Vahepeal valmistab komisjoni president kinnisvaramogulile piitsa ja präänikuid. Lõppude lõpuks, „Trump on diilitaja”, ütles kolmas ELi diplomaat. „Eelkõige tahab ta läbi rääkida.”

Von der Leyen on juba püüdnud suhteid pehmendada, soovitades Brüsselile osta Ameerikast rohkem veeldatud maagaasi (LNG), et vältida USA tollimakse Euroopa kaupadele. Tema eelkäija Jean-Claude Juncker kasutas veeldatud maagaasi, et sõlmida Trumpiga 2018. aastal ülimalt kosmeetiline vaherahu.

„Seekord ei pruugi seda tüüpi taktikad aga nii edukad olla,” ütles Mark Leonard Euroopa Välissuhete Nõukogust.
„Ma arvan, et need ei töötanud eelmisel korral nii hästi,” ütles Leonard. „Paljud inimesed püüdsid Trumpi lähedalt kallistada ja tema edevust meelitada ning lootsid, et see toob neile kuidagi eeliseid. Kuid olgu selleks Theresa May, kes kiirustas Valgesse Majja või kohtus temaga roosiaias või Macron, kes kutsus ta Pariisi sõjaväeparaadidel osalema, on need asjad väga harva mõjuvad Trumpi tegevusele nende muredega seoses.”

Kui minevikku arvestada, püüab Trump jagada ja valitseda, sõlmides kahepoolseid kokkuleppeid sarnaselt mõtlevate valitsustega, nagu Ungari peaministri Viktor Orbáni oma.

„See on mees, kes arvas, et Brexit on suurepärane idee ja Brexiteid peaks olema rohkem,” ütles endine USA suursaadik EL-i juures Anthony Gardner. „Ta tahaks näha, et EL laguneb.”

„Ta tõmbab Viktor Orbáni kaardi ja kasutab teisi kaarte, mis tal on,” lisas Gardner. „EL on praegu väga hapras seisus, kus need tehnikad võivad kahjuks olla edukad.”