Soome naine Hanna, tema abikaasa ja 1-aastane tütar kaotasid oma unistuste kodu, kuhu nad olid just kolinud.

Perekond jäi detsembri lõpus kodutuks, kuna oli jõudnud oma eelmisest korterist loobuda, vahendab Iltalehti.

Põhjuseks oli eelisostuklausel, mis võimaldab majaühistu varasemal liikmel korteri pärast müüki endale saada. Hanna pere sai detsembri keskel info, et naaber soovib nende korterit endale.

Hanna oli koos abikaasaga Helsingis Katajanokkas asuva kodu maha müünud ​​novembri keskel.

Selle unistuste korteri leidsime juba aprillis. Käisime seda mitu korda vaatamas ja kui vana müüdud saime, asusime uude korterisse elama, räägib Hanna.

Paar oli teadlik, et korteriühistul on eelisostuklausel. Siiski ei uskunud nad, et nendega juhtub halvim stsenaarium.

Teabe selle kohta, kas keegi on oma võimalikku eelisostuõigust kasutab, saab ostja kuu aja jooksul alates eelisostutähtaja algusest.

Hanna sõnul kolis pere korterisse enne eelisostuõiguse lõppemist kahel põhjusel. Kahe korteri korraga pidamine oli rahaliselt raske.

Praktikas tulnuks kahe korteri eest tasuda vähemalt paar kuud, oodates omanikuvahetuse registreerimist ja eelisostutähtaja möödumist.

Kinnisvarafirmasid esindava Kiinteistöliitto õigusekspert Tapio Haltia ütleb, et eelisostutähtaeg algab siis, kui majaühistu on saanud info omandiõiguse üleminekust. Majanühistu saab info ostjalt või kinnisvaramaaklerilt ja maamõõduametilt.

Majaühistute osanike nimekirjade pidamine läks aasta alguses majaühistutelt üle maamõõduametile.

Haltia sõnul on maamõõduameti eesmärk eelisostuklauslitega ühistute tehinguid kiiresti menetleda, kuid praktikas võib menetlemise venimise tõttu eelisostuperiood alata ka hiljem.

Ostja ebakindlus korteri saatuse osas võib seega kesta vähemalt paar päeva kauem kui varem.

Hanna oli aru saanud, et eelisostuõigust kasutatakse väga harva. Või kui seda kasutatakse, siis on tegemist investorite poolt ihaldatud väikeste renoveerimisobjektidega, mida müüakse soodsalt.

Hanna sõnul nende puhul see nii ei olnud. Pikka aega turul olnud korteri ostuhind oli kolm protsenti madalam küsitud hinnast.

Allahindlus, mille nad [eelisostjad] sellest said, on marginaalne. On arusaadav, kui tegemist on tõesti väga alahinnatud kaubaga. Ma lihtsalt ei saa aru, miks nad ise pakkumist ei teinud, imestab Hanna.

Tapio Haltia sõnul kasutatakse eelisostuklauslit tänapäeval pigem parkla- või garaažiühistutes. Ka korterite eelisostuõiguse kasutamine ei ole täiesti erandlik, kuid see on suhteliselt haruldane.

See [eelisostuklausel] ei ole mõttetu. Jah, kahtlemata tasub eelisostuõigusega ühistu korterit ostes sellega arvestada. Ei tasu loota, et seda ei kasutata, ütleb Haltia.

Haltia sõnul on üsna harv olukord, et ostja kolib korterisse enne eelisostutähtaja möödumist.

Pere sai 7. detsembril info, et majaühistus elav teine pere on oma eelisostuõigust kasutanud. Rattad hakkasid kiiresti pöörlema. Omavahelisse suhtlusse ja sõnumite vahetamisse olid kaasatud kinnisvarahaldur ja advokaat.

Hanna rõhutab, et teab, et nende puhul on tegutsetud seaduse raames.

Hanna sõnul on pere olukord väga raske ja jõhker, kuid eelkõige soovib ta tekitada laiemat diskussiooni eelisostuklausli ajast mahajäämuse üle. Paljud ei pruugi selle olemasolust isegi teada.

Ta peab absurdseks, et võrdõiguslikus riigis võib keegi teise nina alt niimoodi korteri ära krabada.

Kas see on õige? Ei. Kas see on moraalne? Ei, kritiseerib Hanna.

Kuidas on nii, et tänases Soomes on eelisostuklausel, mille alusel võib eraisik, kellel juhtumisi raha jätkub või pangast laenu saab, kellegi teise enda valitud põhjusel välistada ja keelata korteri ostmist.

Hanna sõnul tahtis nende puhul eelisostuõigusega ühistu liige lihtsalt nende korterit endale. Kuid eelisostuklausel praegusel kujul võimaldab diskrimineerimist ka muudel alustel.

Hanna soovib oma pere kogemust jagada, sest loodab muuta aegunud seadusandlust.

Ma ei taha, et see asi kellegi teisega juhtuks, ütleb ta.

Me ei uskunud, et keegi meie pere koju ära võtab. Meil oli tugev usk inimkonda ja inimlikkusesse. Kõik olid öelnud, et selliseid kortereid ei osta keegi. Tahan välja tuua, et küll ostab, räägib ta.

Haltia sõnul on vana seaduse algne eesmärk see, et majaühistu liikmetel oleks kontroll, kes tuleb korterisse elama.

Tema sõnul pääseb ühistu liige eelisostuklausliga ka nii-öelda valmis laua taha. Kui finantseering on olemas, saab eelisostja endale korteri, mille hinnas on juba läbi räägitud.

Enamasti on kindlasti tegemist oma vajaduste tarbeks kas investeeringuks või enda tarbeks ostmises, hindab Haltia.

Korterist ilmajäämine on Hanna perele tekitanud märkimisväärse vaimse stressi.

Meil ega meie lähedastel pole jõule olnud. See on läinud planeerides. Lapse esimesed jõulud, mida ta korralikult mäletab, on läinud luhta, sõnab ta.

Eelisostja peab esmalt kandma majaühistu arvele ostuhinnale vastava väljaostusumma, et korteri omand ja valdus saaks talle üle minna.

Haltia sõnul saab ostja algse hinna tagasi, kuid paratamatult tekivad tal sellega seoses kulud. Seaduse järgi peab ostja eelisostuperioodi eest ühistule tasu maksma. Ka laenu finantseerimiskulud on ostja vastutusel.

Kui ta on laenu võtnud, kannab kõik finantseerimisega seotud kulud, nagu pangatasud ja intressid tema [ostja]. Tal pole õigust nende eest hüvitist saada, ütleb Haltia.

Hanna perele pakuti võimalust elada korteris veel kaks nädalat või kuu. Kuid üldiselt pidasid nad olukorda liiga koormavaks ja eelisostjate dikteeritud tingimusi rõhuvaks.

Planeerimist on raskendanud ka ajastus; jõulupühade ajal on raskendatud üürikorterite otsimine, kolimisfirma leidmine ja lastehoiu korraldamine.

Tõdesime abikaasaga, et nüüd ei pea meie väike pere ja psüühika enam vastu. Tahame sellest olukorrast nii kiiresti kui võimalik välja tulla, sõnab ta.

Praegu otsib Hanna pere endale ajutist üürikorterit, kust otsida endale uus omaniku kasutuses olev korter. Esiteks on nad nädalaks üürinud Airbnb korteri.

Piirkonnaks on valitud linna teine ​​pool, sest vanasse kohta enam tagasi minna ei taha, ohkab Hanna.

Hanna rääkis pere olukorrast ja eluaseme vajadusest üürikorterite grupis. Tema sõnul on mõistmist ja toetust olnud „uskumatult palju” sotsiaalmeedia kommenteerijatest kuni kolimisfirma töötajateni.

Inimestelt on nende enda kogemuste kohta sõnumeid tulnud ja meile on kortereid pakutud Pitäjänmäkini välja. Eriti praegu jõulude ajal on imeline näha, kuidas inimesed tegelikult hoolivad, sõnab ta.

Intervjuu ajal viibib pere sugulaste juures.

Käisime vanaema juures, et lapsele midagi positiivset kinkida, räägib Hanna.

Perekond sai kõik oma asjad korterist välja 30ndal kuupäeval. Hanna ise ei tundnud, et võiks enam korterisse minna. Sõprade ja sugulaste abiga koliti kogu elamine kastides konteinerlattu.

See on uue elu ja uute võimaluste algus. Elu läheb edasi. Ma lihtsalt poleks uskunud, et midagi sellist võib juhtuda, ütleb Hanna.