Ta on üks koheselt äratuntavamaid tegelasi läänemaailmas. Kuid eksperdid ütlevad, et iga pilt, mida olete Jeesusest näinud, on peaaegu kindlasti ebatäpne.

Jeesusel polnud kindlasti mitte ainult voolavaid juukseid, vaid tõenäoliselt ei olnud tal ka pikka habet ega isegi maani ulatuvat rüüd, vahendab Daily Mail.

Selle asemel usuvad ajaloolased, et Jeesus nägi esimesel sajandil pKr välja nagu iga teine ​​Juuda ühiskonna liige.

Kuid on üks üllatav detail, mis tänapäeva Jeesuse kujutamisel täppi läheb.

Ehkki võib tunduda veider, et Jeesust kujutatakse sageli nähtavate kõhulihastega, nõustuvad eksperdid, et tõenäoliselt oli ta tugeva kehaehitusega ja sale.

Sheffieldi ülikooli piibli- ja religiooniuuringute vanemlektor dr Meredith Warren ütles, et need lihaselised kujutised ei ole „täiesti paigast ära”.

Ta ütleb: „Jeesus oli pärit perekonnast, kus füüsiline töö oli tavaline ja ta sai kindlasti trenni teha.”

Meile kõige tuttavamal Jeesuse versioonil on sageli pruunid, õlgadeni ulatuvad juuksed ja täishabe.

Kuid kumbki neist ideedest ei ühti sellega, mida me teame Jeesuse ajaloolise isiku kohta.

Üks väheseid asju, mida me kindlalt teame, on see, et Jeesus oli etniliselt Juuda päritolu ja tuli piirkonnast, mis on tänapäeva Palestiina.

See tähendab, et tema juuksed ja habe olid pigem mustad ja lokkis kui pruunid ja sirged.

Samuti on äärmiselt tõenäoline, et Jeesus kandis oma juukseid ja habet üsna lühikesena.

Nii nagu tänapäeval, kippus habe Rooma maailmas aastate jooksul moest välja minema.

Umbes Jeesuse eluajal esimesel sajandil pKr oli puhtaks raseeritud nägu roomlastele ülimalt oluline, kuid juudina kasvatas Jeesus ilmselt lühikest habet.

Selle perioodi Rooma müntidel on vangistatud juudalastel lühike lokkis habe, mis viitab sellele, et see võis olla selle aja mood.

Londoni King’s College’i kristliku päritolu professor Joan Taylor ütles: „Pikkade juuste ja pika habeme olemasolu andis iidses judaismis millestki märku – seda, et täitis erilist tõotust ega joonud veini.”

„Tegelikult süüdistati Jeesust liigses joomises, nii et ta ei pidanud sellist lubadust,” lisas ta.

Tegelikult näitavad mõned kõige esimesed Jeesuse kujutised, et ta nägi välja selgelt raseeritud.

Süüriast Dura-Europose linnast varemeis kirikust leitud kolmanda sajandi esimesest poolest pKr pärinevatel maalidel on Jeesus raseeritud ja juuksed on lõigatud lühikeseks.

Kuid nagu paljud meie kaasaegsed Jeesuse kujutised, ütlevad need omadused rohkem tolleaegse kultuuri kui ajaloolise isiku kohta.

Professor Taylor ütles, et esimesel sajandil pKr peeti meeste pikki juukseid „üsna ebasobivaks”.

Kuid neljandal sajandil pKr hakkasid Jeesuse piltidel olema pikad juuksed ja habe, sõltuvalt sellest, mida kunstnikud soovisid rõhutada.

Dr Warren ütleb: „Kui nad tahavad ühendada Jeesuse mõistega Hea karjane või tuua paralleele Rooma ideedega Dionysose või Apolloni kohta, on tal pikemad juuksed; samamoodi, kui nad tahavad rõhutada Jeesust kui filosoofi, kellel on pikem habe.”

„Hiljem, kui tuli idee kõikvõimsast Kristusest Loojana, ühtib tema kujutis Zeusi või Jupiteri kujutistega: habeme ja pikemate juustega,” sõnab ta.

Hämmastav on see, et Piibel ei sisalda Jeesuse välimuse kohta palju kirjeldusi.

Kuid mõne üksiku eluloolise detaili põhjal on eksperdid kokku pannud mõned üksikasjad tema tõenäoliste näojoonte kohta.

Dr Warren ütleb: „Jeesusel olid pruun nahk ja pruunid silmad, nagu kohalikul elanikkonnal.”

„Ta suri enne 40-aastaseks saamist. Ta ei olnud rikas ja veetis palju aega õues, nii et sellel näol olid ilmselt mõned jooned. Tema käed ja jalad olid ilmselt jämedad ja karedad,” märgib ta.

Täpsemate üksikasjade saamiseks peavad eksperdid uurima teisi piirkonnas elavaid inimesi.

Üks väheseid asju, mida Piibel meile Jeesuse välimise kohta räägib, on see, kui väljapaistmatu ta näis olevat.

Kui sõdurid tulid teda Ketsemani aiast ära viima, vajasid nad Juudast, et ta tooks ta teiste Juuda meeste hulgast välja.

Samamoodi peab Maarja Magdaleena Johannese evangeeliumis teda aednikuks, kui ta läheb tema surnukeha otsima.

Nendest teabekildudest on mõned teadlased järeldanud, et Jeesus võis olla väga sarnane teiste tolle aja meestega ja tal polnud palju eristuvaid jooni.

Dr Warren arvab, et parimad kujutised selle kohta, kuidas Jeesus võis välja näha, pärinevad Egiptuse muumiaportreedelt.

Need maalid tehti meestest, kes surid aastatel 80–120 pKr Jeesusega sarnases maailmajaos.

Need näitavad tumedate silmade, pruuni naha, lühikeste lokkis juuste, habeme ja näojoontega mehi, mis on iseloomulikud praeguse Egiptuse, Palestiina ja Iisraeli alade elanikele.

Samuti kasutas meditsiinikunstnik Richard Neave 2015. aastal kohtuekspertiisi tehnikaid, et rekonstrueerida Juuda mehe nägu, uurides semiidi pealuid.

Portree paljastas laia näo, tumedad silmad, paksu habeme ja lühikesed lokkis juuksed ning pruunistunud jume, mis võis olla omane Galilea piirkonna juutidele.

Kuigi see on vaid portree täiskasvanud mehest, kes elas Jeesusega samal ajal, annab see rekonstruktsioon meile parema ettekujutuse sellest, millised näojooned tal võisid olla.

Kristuse kujude ja maalide puhul on üks veidralt järjekindlamaid jooni see, et Jumala poega kujutatakse sageli tugevate kõhulihastega.

Kuigi see võib tunduda absurdse detailina, väidavad eksperdid, et Jeesuse elu üksikasju arvestades pole see nii imelik.

Professor Taylor ütleb: „Jeesus kõndis oma missiooni ajal palju ja tema amet oli puusepp või ehitaja, nii et ta ei olnud rasvarull.”

„Tema ja ta jüngrid elasid peamiselt annetustest, heategevusest ja jagasid omavahel toitu, nii et ma arvan, et ta ei söönud eriti palju. Ma näen teda pigem kõhna kui kogukana,” lisab ta.

See tähendab, et kõhulihastega Jeesuse kujud pole ilmselt tegelikkusest nii kaugel, kui arvata võiks.

Ent kummis biitsepsiga ja lihaselised Jeesuse kujud ristil lähevad kindlasti märgist mööda.

Kui Jeesus kõndis jalgsi ja sõi väga vähe, oleks äärmiselt üllatav, kui Jeesus oleks olnud lihaseline.

Kui näeme tänapäeval Jeesuse maale, kannab ta sageli pikka valget rüüd, mis ulatub maani.

Esimesel sajandil Juudamaal olid aga sellised pikad rüüd naiste rõivad.

Selle asemel kandsid selle piirkonna mehed lühikest kahest osast koosnevat villast tuunikat, vööga või vöökohalt seotud, mille all oli õhem linane tuunika.

Toogat võisid kanda ainult Rooma kodanikud, kuid Jeesus võis lasta sooja saamiseks enda ümber mässida paksu villase mantli, mida nimetatakse himationiks.

Juudamaa mehena võisid Jeesuse mantli igas nurgas olla sõlmitud tutid, mida kutsuti tzitzitiks.

See poleks olnud täiesti ainulaadne, sest paljudel selle perioodi rõivastel olid narmad.

Üks asi, mida meie tänapäevased Jeesus-pildid kujutavad õigesti on see, et kõik kandsid Juudamaal Jeesuse elamise ajal nahast sandaale.

Arheoloogid on isegi Surnumere ja Masada koobastest leidnud näiteid esimese sajandi sandaalidest.

Need näitavad, et Jeesuse sandaalid olid väga lihtsad, tallad olid kokku õmmeldud paksudest nahatükkidest ja ülemised osad nahast rihmadest, mis olid varvaste vahel.

Kui rääkida värvidest, siis Jeesuse piltidel on sageli näha, et ta kannab oma valge rüü peal punast või sinist mantlit.

Tolleaegsed arheoloogilised tõendid näitavad, et inimesed kandsid küll erksavärvilisi ja mustrilisi riideid – kuid tõenäolisem on, et Jeesuse riided olid veidi tagasihoidlikumad.

„Paljud rõivad olid värvitud erksavärviliseks, kuid mehelikumaks peeti kanda tuhmimaid toone või värvimata rõivaid,” ütleb professor Taylor.

„Välimusel ja riietusel on tähtsus ning Jeesus oli selles üsna selge: ta palus neil, kelle ta oma nimel välja saatis, kanda ainult ühte tuunikat ja paari sandaale ilma rahata, just nagu pagulased võivad saabuda külla, et küsida toetust. Ta riietus ise väga lihtsalt,” lisab ta.

Miks on Jeesust kujutatud väga erinevalt?

Piiblist ei leia Jeesuse välimuse kirjeldust.

Lääne kunstiteostes on teda tavaliselt kujutatud kaukaaslasena, kuid teda on maalitud ka nii, et ta on kas latiino või aborigeen.

Arvatakse, et see on nii, et inimesed erinevates maailma paikades saaksid Piibli tegelaskujuga hõlpsamini suhestuda.

Varasematel kujutistel oli teda kujutatud tüüpilise rooma mehena, lühikeste juuste ja habemeta, tuunikaga.

Arvatakse, et Jeesus ilmus habemega välja alles aastal 400 pKr.

See võib-olla näitab, et ta oli tark õpetaja, sest sel ajal kujutati filosoofe tavaliselt näokarvadega.

Tavapärane pilt pikkade juustega habemega Jeesusest kinnistus idakristluses alles kuuendal sajandil ja läänes palju hiljem.

Keskaegne kunst Euroopas näitas teda tavaliselt pruunide juuste ja kahvatu nahaga.

Seda kujundit tugevdati Itaalia renessansi ajal kuulsate maalidega, nagu Leonardo da Vinci „Püha õhtusöömaaeg”, millel on kujutatud Kristust.

Kaasaegsed Jeesuse kujutamised filmides kalduvad toetama pikajuukselise habemega tegelase stereotüüpi, samas kui mõned abstraktsed teosed näitavad teda vaimu või valgusena.