Soomes pole tehtud täpseid plaane eestlaste evakueerimiseks, kui sõda Soome tuleb. Nii ütleb Soome siseministeeriumi päästeosakonna tsiviilvalmiduse üksuse päästejuht Mikko Hiltunen.

Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo ütles Tallinnas toimunud seminaril, et Eesti oleks sõja puhkedes valmis evakueerima kogu oma elanikkonna välismaale. Asjast kirjutas Eesti väljaanne Postimees.

Kõige loogilisem evakuatsiooni sihtkoht oleks Soome, kuna riikide vahel on tihedad parvlaevaühendused. Vaevalt tasuks sihikule võtta lõunanaabrit Lätit, sest kui Eestit rünnataks, oleks rünnak tõenäoliselt suunatud ka Lätile.

Hiltunen ütleb, et põhimõttelisel tasandil on Soome alati valmis Eestit ja eestlasi aitama, vahendab Iltalehti.

Muidugi, võttes arvesse meie enda olukorda. Kui eestlasi tuleks evakueerida, võib olukord olla üsna pingeline ka Soome poolel, sõnab ta.

Hiltunen rõhutab, et kuigi viimasel ajal on uudistes olnud ohtralt sõjastsenaariume, pole Soomele praegu otsest ohtu.

Ettevalmistustööd on tehtud viimastest sõdadest saadik, märgib ta.

Hiltuneni sõnul on Soomes lähtekoht püüda kaitsta elanikkonda nende elukohas. Praktikas tähendab see elanike varjupaikade ja muude kaitset pakkuvate rajatiste kasutamist.

Samuti on ette nähtud inimeste evakueerimine, kuid ainult sellistes olukordades, kus oleks vaja tagada inimeste turvalisus.

Uuendatud evakuatsiooni planeerimise ja rakendamise juhend avaldati jaanuaris. Muudatuse põhjuseks oli vajadus täpsustada erinevate üksuste vastutusvaldkondi pärast seadusandlikke reforme ja näiteks hoolekandealade reformi.

Juhend on küll uuendatud siseministeeriumi eestvedamisel, kuid selle koostamisel on kaasatud lai valik ametiasutusi ja ühiskonna erinevaid osapooli.

Hiltunen ütleb, et evakuatsiooni planeerimisel võetakse arvesse palju erinevaid stsenaariume. Mõned neist puudutavad võimalikku sõjaseisukorda.

Äärmuslikus hädaolukorras oleks Soomel samuti võimalused evakueerida suuri inimgruppe riigi teise ossa või isegi välismaale, näiteks naaberriiki Rootsi.

See [inimeste evakueerimine välismaale] ei ole sugugi välistatud variant. Peame olema valmis ka piiriülesteks evakuatsioonideks, kuid loomulikult pole see esmane variant. Vaevalt see ka Eestis nii on, arutleb Hiltunen.

Hiltunen leiab, et Eesti kaitseväe juhataja avalduse taga oli püüd näidata, kui pühendunud on eestlased oma riigi kaitsmisele.

Võib-olla tahavad eestlased rõhutada, et nad on valmis kõigiks – ka radikaalseteks – meetmeteks oma iseseisvuse ja kodanike kaitsmisel. See on ilmselt kõige olulisem sõnum, mida nad tahavad edasi anda, sõnab ta.

Sama leiab ka julgeolekule spetsialiseerunud ajakirjanik Jaakko Puuperä. Ta on olnud väljaande Suomen Sotilas ja Põhjamaade julgeolekuvaldkonna väljaande Nordic Defense Review peatoimetaja.

Puuperä imestab, kas väidet on kasutatud naaberriikidest mingisuguse reaktsiooni saamiseks.

Sellised sõnavõtud võivad tõsta inimeste teadlikkust kriisist. Sõnad oleks võinud ikka teisiti valida, veidi vähem düstoopiliselt, märgib ta.

Puuperä sõnul oleks eestlaste evakueerimine meritsi Soome „logistilise operatsioonina katastroof”.

Sellega viitab ta sellele, kui haavatavad on sadamad ja merel sõitvad laevad rünnakute suhtes.

Soome laht on sellises olukorras päris ohtlik koht, leiab Puuperä.

Ka Hiltunen tunnistab, et umbes miljoni eestlase evakueerimine meritsi oleks „tõesti probleemne olukord”. Ta juhib tähelepanu sellele, et erirühmad nagu eakad ja puuetega inimesed oleksid sellise evakuatsiooni puhul eriti haavatavas olukorras.

Olukord oleks nende jaoks kõige raskem. Peaksime mõtlema, kuidas neid transportida, ütleb Hiltunen.

Teine küsimus oleks, kuidas inimesi vastu võetakse sihtriigis, antud stsenaariumi puhul Soomes.

Suhtlemine saatja ja saaja vahel ning igasugune logistika korraldamine oleks sellises olukorras suur väljakutse, lisab ta.

Teisest küljest on juba Teisest maailmasõjast kogemusi, et tohutult palju inimesi on teele asunud. See õnnestus siis, miks mitte ka täna, ütleb Hiltunen.