Praegusel ajal pole Ukraina lõunaosas asuva Hersoni elanike jaoks palju rohkem lohutust kui halb ilm.

Kui pilved kogunevad, sajab vihma ja tuuled pühivad läbi selle Lõuna-Ukraina linna, kasutavad kohalikud praegust aega, et asju ajada – tajudes, et nende taevast täitnud hirm on pausil vähemalt ajutiselt, vahendab Financial Times.

Hersoni tsiviilisikud on olnud kesksuvest saadik Euroopa kaasaegses sõjapidamises pretsedenditu eksperimendi sihtmärgiks: Venemaa kooskõlastatud kampaania linna tühjendamiseks, jälitades selle elanikke ründedroonidega.

Mõrvarmasinad, mõnikord parvedes, hõljuvad kodude kohal, lendavad sumisedes hoonetesse ja jälitavad inimesi mööda tänavaid nende autodes, jalgrattaga sõites või lihtsalt jalgsi. Sihtmärgid ei ole sõdurid ega tankid, vaid tsiviilelu.

„Nad jahivad meid,” ütles Hersoni oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Oleksandr Prokudin. „Kujutage ette, mida see inimesega teeb, psühholoogilist mõju.”

Alates juuli keskpaigast on Herson ja selle naaberkülad Dnipro jõe läänekaldal saanud kannatada üle 9500 väikeste droonide rünnakus, milles on hukkunud vähemalt 37 ja viga saanud sadu inimesi, teatasid Prokudin, piirkonnaprokurörid ja politsei.

Prokudin ütles Financial Timesile, et Venemaa on paigutanud mõned oma „parimad drooniüksused” üle Dnipro jõe, mis poolitab Hersoni ja toimib rindejoonena. Tema sõnul lasid venelased kesklinna vastas asuvalt kaldalt välja täiustatud droonimudeleid, täiustasid lahingutehnikat ja koolitasid uusi operaatoreid nende intensiivistuva sissetungi jaoks.

Venemaa sõjaväega seotud ja sõjameelsetes Telegrami kanalites postitatakse tuhandeid videoid droonirünnakutest tsiviilisikute vastu. Londonis asuva inimõiguste rikkumistele ja sõjakuritegude paljastamisele keskendunud mittetulundusühingu Center for Information Resilience (CIR) projekt Eyes on Russia analüüsis ja kinnitas 90 neist uues aruandes – droonirünnakute videokataloogis.

CIR leidis, et „valdav enamus” rünnakutest olid suunatud liikuvate või seisvate sõidukite vastu – sihtmärkidele, mida on „testikeskkonnas raske korrata”. Ukraina poolel on kahtlus, et Hersoni kasutati ka „sihtimise harjutamiseks”, ütlesid Prokudin ja teised ametnikud.

Kasutatavad seadmed, sealhulgas esimese isiku vaate (FPV) droonid, käsimüügis olevad Hiina Mavicid ja mõnikord suuremad Vene sõjaväe Lancetid suunatakse haavatavatele igapäevaelu asukohtadele: rahvarohked turud, bensiinijaamad, kohvikud, postkontorid ja humanitaarabi keskused.

Üks tabas 50-aastast Serhit novembri varahommikul, varsti pärast seda, kui ta oma korterist lahkus. Ta polnud pea tund aega drooni kuulnud, kuid polnud arvestanud sellega, et venelased jätavad midagi lehehunnikusse: kroonleheks nimetatud väike jalaväemiin, mida saab õhust alla lasta.

„Ma kukkusin maha ja siis märkasin, et mul on jalg puudu,” rääkis Serhi haiglavoodist.

Venelased pakivad kroonlehemiinid väikestesse droonide külge riputatavatesse torudesse, seejärel puistavad need laiali mööda tänavaid, hoove, mänguväljakuid ja avalikke platse.

Serhi ütles, et kõik Hersoni piirkonnas teavad kedagi, kes hukkus, sai haavata või kellel vedas, et ta ühes droonirünnakutest ellu jäi. Enne kui tal jalg ära lendas, kaotas 69-aastane naaber käe, kui Vene droon mehele granaadi peale viskas.

Serhi vastas haiglatoa voodis istus 73-aastane Viktor, kes puutus kokku samuti Vene droonilt maha visatud kroonlehemiiniga; ta tõstis vasaku jala ajakirjaniku poole, et viidata sinna, kus ta jalg oli olnud enne, kui see plahvatuses vigastada sai.

Mõrvardroonid on Hersonis nii levinud, et paljudel inimestel on nüüd väikesed detektorid, mis teavitavad neid, kui nad läheduses hõljuvad. Kohalik kunstnik ja kohvikupidaja Oleksi hoiab üht enda kõrval, kuni ta oma klientidele kohvi keedab. Detektor suudab eristada droonitüüpe.

Teised kasutavad droonide vältimiseks veelgi drastilisemaid meetmeid. Volodõmõr ütles, et lahkub majast mootorrattaga alles pärast päikeseloojangut, sõites tahtlikult sisse lülitamata esituledega, et vältida taevast avastamist.

Vene droonid, millest paljusid kasutati kunagi peamiselt fotograafiaks ja videoks, on varustatud granaatide ja isevalmistatud lõhkkehadega. Paljud kannavad veelgi suuremaid lõhkekehasid, sealhulgas tankitõrjemiine ja RPG-lõhkepäid, mis kamikaze stiilis sihtmärkide pihta lendavad. Nende lennuulatus on kuni 15 km, nad lendavad madalal ja liiguvad kiirusega üle 100 km tunnis, mistõttu on neid raske jälgida ja alla tuua.

Eelistatud sihtmärkideks on sõjaväeautod, kiirabiautod, politseiautod, tuletõrjeautod ja humanitaarabikolonnid.

Ukraina ametnikud kahtlustavad, et rünnak on osa Venemaa plaanist suurendada Kiievile survet enne Donald Trumpi naasmist Valgesse Majja, kiirendades lahinguväljal edusamme ja valmistudes võimalikuks rünnakuks üle Dnipro jõe.

„Venemaa tahab siin alustada uut pealetungi,” ütles Prokudin ja lisas, et Vene väed on kogunud „300 paati jõe ületamiseks”.

Ukraina vabatahtlike armee lõunavägede pressiesindaja Serhi Bratšuk ütles, et Vene väed üritavad jõesaari vallutada ja Hersoni läänekaldale lähemale liikuda. Nad korraldasid hiljuti suure rünnaku Kozatski saarele linnast kirdes Nova Kahhovka lähedal.

Hersonis toimuvad arengud, kui Moskva väed mujal saavutavad oma kiiremaid territoriaalseid edusamme alates 2022. aasta sissetungi esimestest nädalatest.

Ukraina kaitseministeeriumiga seotud sõjajälgimisrühma Deep State ja Financial Times’i enda arvutuste kohaselt on Venemaa vaid viimase kuuga hõivanud Donetski oblasti idaosas poole Londoni suuruse ala. Nad ohustavad Ukraina võimu strateegiliste linnade Pokrovski, Kurahove ja Velõka Novosilka üle ning sihivad Dnipropetrovski oblastit, mis on Ukraina sõjaliste operatsioonide tugipunkt idas.

Herson oleks veelgi suurem auhind. See oli esimene Ukraina oblastilinn, mille Venemaa väed vallutasid pärast 2022. aasta veebruaris toimunud täiemahulist sissetungi ja oli üheksa kuud okupatsiooni all, enne kui see vabastati Ukraina viimases edukas vasturünnakus.

Sellest ajast peale on Venemaa Dnipro jõe ääres Hersonis ja seda ümbritsevates külades vallandanud raskekahurväe, raketid, liugpommid ja ballistilised raketid.

Droonirünnakud on kiirendanud tsiviilisikute väljarännet piirkonnast. Hersoni oblasti 1 miljon elanikku on pärast Venemaa sissetungi langenud vaid 158 000-ni. Hersoni linnas elas 250 000 elanikku; täna on neid vaid 60 000.

Naaberküla Veletenske 49-aastane elanik Tetjana Aksentšuk ütles, et droonid tiirutavad kodude ja inimeste ümber „nagu linnud”. Mõnikord hõljuvad viis korraga lõhkeainega relvastatuna kortermajade, ettevõtete ja avalike kohtade kohal, kuhu inimesed kogunevad, oodates sihtmärgi märkamist. „Kui nad näevad liikumist, ründavad nad kohe,” ütles ta.

Vene droonid võivad kanda ka süütepomme, mis süütavad kodusid ja põlde. Jõeorust tulev tuul õhutab leeke, mis hüppavad hoonest hoonesse.

Aksentšuk sai raskelt vigastada pärast seda, kui ta kiirustas koordineeritud drooni- ja raketirünnakust põhjustatud tulekahjusid kustutama; kaks kolmest teda abistama tulnud kiirabiautost rebis seejärel teine ​​pommi kandvate droonide sülem laiali.

Mitmed meedikud said vigastada ja üks juht hukkus. „Ma nägin seda,” ütles Aksentšuk. „Ta istus rooli taga ja põles.”

Aksentšuk kaotas oma vasaku käe küünarnukist allapoole ja vajab nüüd mitut olulist operatsiooni, et päästa purunenud vasak jalg. Ta peab operatsiooni jaoks välja käima umbes 100 000 grivnat (2400 dollarit). Kui arstid ei suuda tema jalga päästa, vajab ta proteesi ja titaanvardaga implantaadi jaoks umbes 500 000 grivnat. Maksumus ületab tema võimeid.

„Kui mul pole implantaatide jaoks raha, ütles arst, et nad lõikavad mu jala maha,” sõnas naine pisarais.

Tagasi Hersonis märkis Porkudin kurjakuulutavalt, et tormine ilm selgineb peagi ja taevas täitub taas tema linna sihtivate surmamasinatega.

„Vihm, tuul ja pilved hoiavad droonid eemal,” ütles Prokudin. „Londoni ilm on nüüd meie ideaalne ilm.”