Peaaegu kolm aastat kestnud sõja tõttu on Ukrainas värvatavad otsa saamas, et korvata rindel tekkinud kaotusi. Tuhanded mehed põgenevad sunniviisilise mobilisatsiooni eest, sest nad ei taha tappa ega surra. Kaks ukrainlast rääkisid Saksa telejaamale ntv.de oma põgenemisest „Ukraina vanglast”.
Ukraina meestel ei ole õigust mobilisatsioonist keeldumisele. See võeti neilt ära Vene agressioonisõja alguses. Kiiev sunnib mehed sõtta ja vähesed lähevad rindele vabatahtlikult. Avalikes kohtades, näiteks ööklubides või kontsertidel vahistatakse süstemaatiliselt mehi, kes pole veel läinud, sageli jõuga. On teateid ukrainlaste kohta, kes viidi pärast vahistamist otse sõjaväe väljaõppelaagritesse. Paljud ukrainlased jäävad oma korteritesse ja majadesse, kuna nad kardavad, et neid mobiliseeritakse. Suuremates linnades kasutavad ukrainlased vestlusgruppe, et uurida, kas ja kus värbamisbüroo töötajad parasjagu väljas on.
„Nad võtavad inimesi kinni ja saadavad sõtta. See on orjus,” ütleb Sergei Jgorolski. Ta on föderaalse siseministeeriumi andmetel üks enam kui 250 000 sõjaväeealisest Ukraina mehest, kes viibivad praegu Saksamaal. Jgorolski tähistab praegu Berliinis oma 32. sünnipäeva. Kui ntv.de temaga telefonis rääkis, oli ta just töölt tulnud. Ta õpib mehhatroonikainseneriks. 2023. aasta suvel jättis ta oma elu Ukrainas üliõpilase ja näitlejana selja taha. Ta sõitis ebaseaduslikult Saksamaale, et olla koos oma emaga. Piirid on suletud 18–60-aastastele meestele ja neid kontrollib piirivalve.
Jgorolski põgenemine algas Moldova piiri lähedal asuva jõe kaudu, läbides avastamise vältimiseks metsi. Ta veetis paar päeva Moldovas hostelis, enne kui tuli Rumeenia kaudu Saksamaale. ntv.de ei saa kirjeldusi kontrollida, kuid seda toetab statistika: Rumeenia politsei andmetel on alates sõja algusest Rumeenia piiri ebaseaduslikult ületanud 11 000 Ukraina meest.
Üks neist meestest on 23-aastane arhitekt Bodgan Khorolski. Ta ütleb, et valis pikema tee: läbi Karpaatide mäestiku, mis eraldab Ukrainat ja Rumeeniat. Sel suvel veetis ta üksteist päeva jalgsi mägedes – eemal matkaradadest, et avastamist vältida. Ta ei rääkinud perele oma põgenemisplaanist. Muidu oleksid lähedased ta peatanud, sest põgenemine oli liiga ohtlik. „Kui jääd piiril vahele, on kaks võimalust: saadetakse tagasi või otse väljaõppelaagrisse. Paljud proovivad siis uuesti.”
Rumeenias otsisid võimud temalt esmalt relvi, enne kui ta viidi rajatisse, mida tuntakse „Ukrainlaste vaba ruumina”, ütleb Khorolski. Ta kirjeldab, et Rumeenia on sõja eest põgenevatele meestele äärmiselt vastutulelik. Sealt kavandas ta oma reisi Belgiasse.
Paljud ukrainlased ei sõdi enam eesmärgi nimel, vaid ainult sellepärast, et nad on sunnitud, ütleb Khorolski. Ja: „Suletud piirid muudavad Ukraina meeste vanglaks.” Sõja esimeste kuude lootus ja motivatsioon on kadunud. Inimesed tunnevad end lihtsalt tühjana, ütleb Khorolski. Ta ei näe mõtet kaitsta süsteemi, mis tema arvates on korrumpeerunud.
Piiriametnikud on osa sellest korrumpeerunud süsteemist: ta oleks võinud valida teise marsruudi ja maksta piiriametnikele 10 000–15 000 dollarit. Nii palju maksab mehel kontrollita piiriületus. Khololski sõnul tegi ta riskantse põgenemise, kuna ta ei usu, et piirid lähitulevikus uuesti avatakse. See on ka põhjus, miks Ukraina majandus on varemetes, ilma paranemise lootuseta.
Jgorolski kritiseerib teravalt ka Ukraina süsteemi: ta ei taha kaitsta riiki, kus „valitsusel, oligarhidel on kõik ja rahval pole midagi”. Miks peaks ta sõjas väikese raha eest võitlema, kui mõjukate meeste pojad maksavad lunaraha, küsib Jgorolski. Ta peab silmas Ukraina värbamisbüroode korruptsioonijuhtumeid, mis on riiki vaevanud aastaid. Zelenski vallandas seetõttu juba 2023. aasta augustis kõik värbamisbüroode juhid.
Ei Khorolski ega Jgorolski ei kavatse Ukrainasse naasta. Selle asemel aitab Khorolski nüüd teistel noortel meestel leida Ukrainast põgenemisteed. Kuid Ukraina valitsusel on strateegia konkreetselt Ukraina meeste välismaale tagasi toomiseks: Ukraina saatkonnad ja konsulaadid ei väljasta enam uusi passe. Igaüks, kellel on vaja uut passi, peab minema Ukrainasse – ja seal on oht, et ta värvatakse. Khorolski ja Jgorolski olid rakendanud ettevaatusabinõusid ja neil olid enne põgenemist välja antud uued passid.
Saksa liidumaade siseministeeriumid kinnitavad aga järjekindlalt: Ukraina meestel on Ukrainas armeeteenistus „mõistlik”. Enamik liidumaid tugineb kehtivatele föderaalseadustele. Elukohamääruse kohaselt saab kehtiva passita välismaalasele asendusdokumendi väljastada vaid juhul, kui tal ei ole võimalik taotleda oma riigi reisidokumente. Kuigi põhiseaduse artikkel 4 sätestab, et kedagi ei tohi ajateenistusse sundida, rakendatakse seda kaitset Saksamaal varjupaika taotlevate Ukraina meeste suhtes vaid piiratud ulatuses.
Praegu pole see Ukraina meeste jaoks Saksamaal probleem. Ukrainlastele on antud humanitaarkaalutlustel EL-is elamisõigus kuni 2025. aasta märtsini. See kehtib ka passi aegumise korral. Kas ja kui kauaks seda EL-i massilise sissevoolu regulatsiooni pikendatakse, pole veel otsustatud.
