Läinud nädalavahetusel Damaskuses võimule pääsenud Süüria mässulised said droone ja muud toetust Ukraina luuretöötajatelt, kes püüdsid õõnestada Venemaad ja selle Süüria liitlasi, väidavad Ukraina sõjategevusega välismaal kursis olevad allikad.

Ukraina luure saatis neli kuni viis nädalat tagasi mässuliste peakorterisse Süürias Idlibis umbes 20 kogenud droonioperaatorit ja umbes 150 esimese inimese vaatega (FPV) drooni, et aidata seal asuvat juhtivat mässuliste rühmitust Hayat Tahrir al-Sham (HTS), ütlesid informeeritud allikad.

Lääne luureallikad samas leiavad, et Kiievi abi mängis Süüria presidendi Bashar al-Assadi kukutamisel vaid tagasihoidlikku rolli. Kuid see oli tähelepanuväärne osana Ukraina laiemast operatsioonist mõjutada varjatult Venemaa operatsioone Lähis-Idas, Aafrikas ja Venemaal, vahendab Washington Post.

Ukraina varjatud abiprogramm Süürias on olnud avalik saladus, kuigi Bideni administratsiooni kõrgemad ametnikud ütlesid küsimustele vastates korduvalt, et nad pole sellest teadlikud. Ukraina motivatsioon on ilmne: seistes silmitsi Venemaa rünnakuga oma riigis, on Ukraina luure otsinud teisi rindeid, kus saaks Venemaa nina veriseks lüüa ja vene liitlasi õõnestada.

Ukrainlased on oma kavatsusi avalikult reklaaminud. Ajaleht Kyiv Post tsiteeris 3. juuni artiklis Ukraina sõjaväeluure GUR-i nime all tuntud allikat, kes ütles väljaandele, et „alates aasta algusest on [Süüria] mässulised, keda toetavad Ukraina operatiivtöötajad, pannud toime palju lööke piirkonnas esindatud Venemaa sõjaväeobjektidele”.

See veebis postitatud lugu sisaldas linki videomaterjalidele, mis näitasid rünnakuid punkrile, valgele kaubikule ja teistele sihtmärkidele, mida väidetavalt olid tabanud Ukraina toetatud mässulised Süürias. Väljaanne teatas, et Süüria operatsiooni viis „koostöös Süüria opositsiooniga” läbi GUR-i eriüksus, mida tuntakse nime all Himik.

Venemaa ametnikud on juba mitmeid kuid kurtnud Ukraina poolsõjaväelise tegevuse üle Süürias. Venemaa eriesindaja Süürias Aleksandr Lavrentjev ütles novembris TASS-ile antud intervjuus: „Meil on tõepoolest teavet, et Ukraina luure peadirektoraadi Ukraina spetsialistid viibivad Idlibi territooriumil.”

Venemaa välisminister Sergei Lavrov esitas septembris samasuguse väite Idlibis asuvate „Ukraina luureemissaride” kohta. Ta väitis, et nad korraldavad Süüria väljaande Al-Watan andmetel „räpaseid operatsioone”, mis kinnitab, et GUR-i juht kindralleitnant Kõrõlo Budanov oli HTS-iga isiklikult suhelnud.

Enne kui HTS-i pealetung Assadi kukutas, väitsid Venemaa ametnikud, et Ukraina side mässuliste rühmitusega oli katse värvata Süüria võitlejaid Kremli-vastasesse sõtta. Veebisaidil nimega Cradle septembrikuus avaldatud ülevaates väideti, et Ukraina pakkus HTS-ile „drone-for-fighters” lepingu alusel 75 mehitamata õhusõidukit. Kuid selle Venemaa väite toetuseks pole sõltumatuid tõendeid.

Venemaa oli selgelt üllatunud HTS-i kiire edasitungi üle Damaskuse suunas, kuid huvitaval kombel on Venemaa allikad püüdnud Ukraina rolli minimeerida. 2. detsembri artikkel väljaandes Middle East Eye tsiteeris sotsiaalmeedia Telegrami kontot, mis väidetavalt kajastab Vene sõjaväe seisukohti, ja mis pisendas Kiievi abi: „Esiteks külastasid GUR-i liikmed Idlibit, kuid viibisid seal vaid lühikest aega” ja sellest ei piisa, et koolitada süürlasi mehitamata õhusõidukeid (UAV) nullist juhtima. „Teiseks,” jätkas sõnum, „HTS-il on pikka aega olnud oma UAV droonide programm.”

Süüria operatsioon ei ole ainus juhtum, kus Ukraina sõjaväeluure tegutseb välismaal Vene operatiivtöötajate kimbutamise eesmärgil. BBC teatas augustis, et Ukraina aitas Põhja-Malis asuvatel mässulistel rünnata Vene Wagneri grupi palgasõdureid. 27. juuli rünnakus hukkus 84 Wagneri töötajat ja 47 malilast, teatas BBC.

GUR-i pressiesindaja Andri Jusov tutvustas mitu päeva hiljem Mali operatsiooni, öeldes, et Mali mässulised „said vajalikku teavet, mitte ainult teavet, mis võimaldas eduka sõjalise operatsiooni Vene sõjakurjategijate vastu”, vahendab BBC. Pärast rünnakut katkestas Mali diplomaatilised suhted Ukrainaga.

Budanov lubas 2023. aasta aprillis, et Ukraina hakkab sõjakuritegudes süüdi olevaid venelasi jälitama „ükskõik millises maailma osas”, selgub uudistest. USA ametnikud on öelnud, et Budanovi agressiivsed luureoperatsioonid on Bideni administratsiooni mõnikord murelikuks teinud.

Budanovilt küsiti eelmise aasta aprillis Kiievis tema peakorteris antud intervjuus GUR-i teatatud operatsioonide kohta Wagneri võitlejate vastu Aafrikas. „Me viime läbi selliseid operatsioone, mille eesmärk on vähendada Venemaa sõjalist potentsiaali kõikjal, kus see on võimalik,” vastas ta. „Miks peaks Aafrika olema erand?”

Nagu Ukraina rünnak Aafrikas ja rünnak Kurski piirkonnale Venemaal, peegeldab varjatud operatsioon Süürias katset laiendada lahinguvälja – ja vigastada venelasi piirkondades, kus nad pole selleks valmis. Ukraina abi ei olnud nii-öelda „droon, mis selle kaameli selja murdis”. Kuid see aitas vähemalt vähesel määral kukutada Venemaa kõige olulisemat liitlast Lähis-Idas.

Ja nagu Iisrael, kes ei suutnud ette näha Hamasi tõusu üle Gaza tara 7. oktoobril 2023, nägi Venemaa ette Ukraina toetatud mässuliste tulekut, kuid ei suutnud mobiliseeruda, et rünnakut peatada ja hävitavaid tagajärgi ära hoida.