Läti keskpank (Bank of Latvia) avaldas oma värskeima makromajanduse prognoosi 13. detsembril. 2024. aastal ootab pank Läti sisemajanduse koguprodukti (SKP) nõrka 0,1% kasvu ja madalat 1,3% inflatsiooni.
Läti Pank muutis viimati oktoobris oma tänavust SKP kasvuprognoosi, mille järgi Läti majandus pidi kasvama tänavu 0,6% võrreldes juunis prognoositud 1,8 protsendiga, vahendab lsm.lv.
Inflatsiooniandmed on kooskõlas Läti Panga oktoobri prognoosiga ning 2024. aasta prognoos jääb 1,3% juurde.
Järgmisel kahel aastal prognoositakse inflatsiooniks alla 2% (2025. aastal 1,4% ja 2026. aastal 1,5%) ning 2027. aastal võib inflatsioon ulatuda 2,1%ni. Keskpikas perspektiivis on energia- ja toiduainete hinnad maailmas eeldatavasti veidi kõrgemad. Inflatsioonitegurite hulka kuuluvad valitsuse otsused tõsta aktsiise ning riikliku ETS2 süsteemi järkjärguline kasutuselevõtt kütuse ja gaasi jaoks. Hinnatõusu pidurdab aga tagasihoidlikum palgatõus.
Tööturg on endiselt vastupidav, kuid palgakasv peaks aeglustuma. Palgakasv on prognooside kohaselt mõnevõrra aeglasem, kuna majanduskasv on tagasihoidlikum. 2025. aastal mõjutab seda ka avaliku sektori palgafondi kasvupiirang. Inimeste ostujõud aga tugevneb, kuna palgad kasvavad inflatsioonist kiiremini.
Nõrga aktiivsuse periood Läti majanduses asendub 2025. aastal tugevama kasvuga.
SKP kasvu allapoole korrigeerimine, milleks prognoositakse selleks aastaks vaid tagasihoidlikku 0,1%, on peamiselt tingitud senisest nõrgast arengust, ilma et tulevikuväljavaated oluliselt muutuksid.
Olukord võib lähiaastatel paraneda, kui sisenõudlus tugevneb, mida toetab kiirem ekspordi kasv. Seega eeldatakse, et SKT kasvab 2025. aastal 2,1%, 2026. aastal 3,0% ja 2027. aastal 3,3%.
Lühiajalises perspektiivis on välisnõudluse kahanemise tõttu ekspordi kasv eeldatavasti nõrk. Sellele lisandub mure Läti ettevõtete konkurentsivõime pärast.
Keskpikas perspektiivis on aga oodata nõudluse taastumist, mida soodustab vähem range rahapoliitika ja endiselt ekspansiivne eelarvepoliitika. Samal ajal on väljakutsed Saksamaa majanduses, USA valimistulemused ja võimalik protektsionistlik poliitika, aga ka kasvav ebastabiilsus EL-i naaberpiirkondades suurendab ülemaailmset ebakindlust.
