Euroopa liidrid on korduvalt hoiatanud, et Venemaa presidendi Vladimir Putini agressioon ei piirdu ainult Ukrainaga, USA väljaande Newsweek kaardid näitavad potentsiaalseid tulipunkte, kui Moskva peaks oma sõjakust kontinendil edasi viima.

Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius on selle väljavaate välja toonud, öeldes juunis ajaleheintervjuus, et Putin „võib isegi rünnata mõnda NATO riiki” ja parlamendile Bundestagile, „peame olema valmis sõjaks 2029. aastaks”. Novembris kordas Saksamaa välisluureteenistuse juht Bruno Kahl seisukohta, et Moskva valmistub sõjaks Läänega.

Venemaa on juba kujundanud oma sõja Ukrainaga Moskva ja NATO vaheliseks sõjaks; NATO põhikirja artikli 5 kohaselt käivitab kollektiivse vastuse siiski ainult löök ühe liikmesriigi pihta, isegi kui hübriidrünnakud selle määratluse proovile panevad.

„Pole kahtlust, et Putin jätkab oma huvide agressiivset elluviimist Euroopas ja eriti Ida-Euroopas,” ütles North Central College’i politoloogiaprofessor William Muck väljaandele Newsweek.

„Kui Putini jaoks on viimase 25 aasta jooksul üks motiveeriv tegur, siis see on olnud NATO laienemine,” ütles Muck. „Ta püüab ära kasutada kõiki mõrasid, et edendada Venemaa mõju kogu piirkonnas.”

Lisaks Berliinile väljendavad NATO idatiib ja selle uued liitujad kõige valjemini muret Putini tulevaste impeeriumiambitsioonide pärast väljaspool Ukrainat.

Rootsi tsiviilkaitseminister Carl-Oskar Bohlin ütles, et „Sõda võib Rootsi tulla” samal päeval, kui riigi ülemjuhataja Micael Bydén hoiatas rootslasi, et nad valmistuksid vaimselt sõjaks.

Nagu Newsweeki kaart näitab, võib NATO kirdetiib, mis hõlmab Soome 1340 kilomeetri pikkust piiri, olla üks võimalik rinne. 2023. aastal alliansiga liitunud Põhjamaa on juba süüdistanud Moskvat rändekriisi õhutamises oma piiril.

NATO rahvusvahelise kirdekorpuse endine juht kindralleitnant Jürgen-Joachim von Sandrart ütles varem Newsweekile, et Moskval on alliansi ühtekuuluvuse testimiseks „mitu võimalust”, sealhulgas „piiratud ala hõivamine”.

„Kui mõtleme võimalikele tulevastele tulipunktidele, on Balti riigid NATO heidutuse tugevuse oluliseks proovikiviks,” ütles Muck. „Eestis, Lätis ja Leedus on palju venelasi, mis on tavaliselt oluline Putini sekkumise motiveeriv tegur.”

Eesti välisluureteenistus teatas veebruaris, et kui Moskva oma sõjaväge reformib, võib NATO „järgmisel kümnendil silmitsi seista Nõukogude stiilis massiarmeega”. Vahepeal paigaldati naaberriigis Leedus tankitõrje betoonpüramiidid, mida tuntakse „draakoni hammaste” nime all.

Nende asukoht Venemaa Kaliningradi eksklaavi kõrval on potentsiaalse rindejoonena strateegiliselt oluline Moskva ja alliansi vahelises konfliktis.

Nagu Newsweeki kaart rõhutab, võib Suwalki koridor, tuntud ka kui Suwalki lõhe olla esimene kontaktpunkt Moskva mis tahes sammule NATO suhtes, kuna see eraldab Venemaa Läänemere-äärse Kaliningradi eksklaavi Valgevenest.

Samuti on seal tuhandeid Vene sõdureid, täiustatud hävitajaid ja tuumarelvad ning see on ainus maantee- või raudteeühendus Poola ja Kesk-Euroopa vahel Balti riikidega.

Selle ohu suhtes tundlikuna Venemaaga piiri jagavad Eesti ja Läti sõlmisid jaanuaris Leeduga lepingu Balti kaitseliini raames maismaapiiri tugevdamiseks Venemaa ja Valgevenega.

Vahepeal avati eelmisel kuul Saksamaa sadamalinnas Rostockis asuv vägede juhtimiskeskus, et tugevdada NATO järelevalvet Läänemere üle.

Kuigi Venemaaga piirnevad riigid on õigustatult väljendanud kõrgendatud muret, on tõenäoline, et Putin jääb NATO-st heidutatuks ja keskendub oma sõjalisel seiklusel NATO-sse mittekuuluvatele riikidele, kus elab palju venelasi – see on Moldova ja Ukraina.

Moldova president Maia Sandu süüdistas Moskvat Venemaa sekkumises valimistesse ja väljendas muret Moskva mõjutamise pärast endise Nõukogude vabariigi suhtes, mille osaks on ka lahku löönud Transnistria piirkond.

Varsti pärast sõja algust Ukrainas ütles Venemaa komandör Rustam Minnekajev 2022. aasta aprillis, et Moskva soovib rajada koridori läbi Lõuna-Ukraina Transnistriasse, piirkonda, mida näitab Newsweeki kaart. See tekitas küsimusi selle kohta, kuidas võib Vene sõjalist kohalolekut võõrustav separatistlik enklaav Putini plaanidesse sobitub.

Ka teised Euroopa osad võivad olla haavatavad. Nagu Newsweek varem teatas, ütles USA eruadmiral Mark Montgomery, et Venemaa mõju väiksemates konfliktides Gruusias ja Serbias võib veelgi eskaleeruda.

Montgomery ütles, et Putin on „tõmmanud sisse Serbia… ja bosnialaste ja Srpska vabariigiga (serblaste ala Bosnias)” ning on „kõvasti toetunud” Gruusiale, endisele liiduvabariigile, mida räsivad protestid valitseva Gruusia Unistuse koalitsioon ivastu, mis otsib tihedamaid sidemeid Moskvaga.

Newsweeki kaart näitab ka võimalikku probleemi NATO liikmesriigi Türgi jaoks, mis piirneb Lõuna-Kaukaasia Vabariigiga, mis pidas 2008. aastal lühikese sõja Venemaaga. Selle tulemusel kuulutati välja iseseisvusdeklaratsioon Abhaasias, kus on olnud protestid Moskva-meelse seadusandluse vastu.

„Kui NATO allianss suudab jääda ühtseks vaatamata Venemaa jõupingutustele kaose ja lõhestumise soodustamiseks, vähendab see järsult võimalusi, et Putin laiendab oma sõda Ukrainast väljapoole,” ütles Muck.