Ukraina on aeglaselt kaotamas kolm aastat väldanud konflikti lahinguväljal. Venemaa kaotab majanduskonflikti aeglaselt enam-vähem samas tempos. Kremli naftaekspordi tulud on liiga väikesed, et pidada intensiivset sõda ja keegi ei laena Vladimir Putinile kopikatki.
Venemaa ülekuumenenud sõjalis-keynesi sõjamajandus sarnaneb 1917. aasta lõpu Saksa sõjamajandusega, millel oli kvalifitseeritud tööjõud otsa saanud ja mis vajus pärast kolm aastat kestnud liitlaste blokaadi vee alla – nagu hiljem paljastasid Ludendorffi pealetungi logistilised tõrked, vahendab Telegraph.
Putini strateegiline võit Ukrainas ei olnud veel paar nädalat tagasi vältimatu ja pole nii vältimatu ka nüüd, kui Assadi režiim kukkus kokku nagu kaardimaja, purustades Putini usaldusväärsuse Lähis-Idas ja Sahelis. Ta ei saanud midagi ette võtta, et päästa oma ainus liitlane araabia maailmas.
„Vene sõjalise jõu piirid on selgunud,” ütles Bluebay Asset Managementi piirkondlik ekspert ja Chatham House’i liige Tim Ash.
Türgi on nüüd piirkonna peremees. Türgi väed pidid sekkuma, et päästa Vene kindralid. Isegi kui Putinil õnnestub oma mereväebaasist Tartuses kinni hoida – siis tehakse see järeleandmine Osmanite tingimustel ja nõudmistega. „Putin läheb nüüd Ukraina rahukõnelustele nõrgestatult,” ütles Ash.
Kui Trump 2016. aastal USA valimised võitis, paukusid Kremlis Golubitskoje Villa Romanovi korgid. Illusioone seekord polnud. Anton Barbašin organisatsioonist Riddle Russia ütles, et Donald Trump kehtestas Venemaale 40 vooru sanktsioone, kummutades kaamerate ees oma headust Putiniga. Pärast seda on ta hoiatanud, et Putin ei saa endale kõiki nelja annekteeritud (kuid vallutamata) Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižja oblastit.
Kreml oli lootnud valimistulemuse vaidlustamisele USA-s, millele järgneks kuudepikkune segadus, mis diskrediteeriks USA demokraatiat kogu maailmas. Viisakas üleminek on olnud julm pettumus.
Barbašin ütleb, et Venemaa juhid ootavad, et Trump esitaks ultimaatumid nii Kiievile kui Moskvale: kui Volodõmõr Zelenski ei nõustu rahutingimustega, katkestab USA kogu sõjalise abi; kui Putin venitab, suurendab USA sõjalist toetust ja pommitab Venemaa majandust.
See majandus püsis kaks aastat hästi, kuid see kolmas aasta on muutunud raskemaks. Keskpank tõstis inflatsioonispiraali peatamiseks intressimäärad 21 protsendini. „Majandus ei saa selliselt kaua eksisteerida. See on ettevõtetele ja pankadele tohutu väljakutse,” ütles Sberbanki tegevjuht German Gref.
Kaitsetööstuse gigandi Rosteci juhi Sergei Tšemezovi sõnul on rahaline pitsitamine muutumas ohtlikuks. „Kui nii jätkame, läheb enamik ettevõtteid sisuliselt pankrotti. Rohkem kui 20 protsendimääraga ei tea ma ühtegi ettevõtet, mis võiks kasumit teenida, isegi mitte relvakauplejat,” ütles ta.
Nõukogude sõjatööstuskompleksi elluäratamine – kui laenata terminit Prantsuse luureanalüütikult Pierre-Marie Meunier’lt – kannibaliseerib ülejäänud majandust. Umbes 800 000 noort ja kõige haritumat on riigist lahkunud. Hakklihamasinas tapetud või sandistatud inimeste arv läheneb poolele miljonile.
Venemaa digiministri sõnul on IT-töötajate puudus ligikaudu 600 000 inimest. Kaitsetööstuses on 400 000 täitmata ametikohta. Tööjõupuudus on kokku ligi 5 miljonit.
Zelenogradi nanotehnoloogiakeskuse juht Anatoli Kovaljov ütles, et tema tööstust kahjustab seadmete puudumine ja ta ei suuda asendada välismaiseid tarneid. „Kvalifitseeritud spetsialistidest on puudus: insenerid, tehnoloogid, arendajad, projekteerijad. Kõrgkoolid ja tehnikumid, mis tööstusele personali koolitaks, praktiliselt puuduvad,” ütles ta.
Kõigist fossiilkütustest saadav eksporditulu oli 2022. aasta keskel ligikaudu 1,2 miljardit dollarit päevas. Need on langenud viimased 10 kuud järjest ja on nüüd vaevalt 600 miljonit dollarit. Kreml võtab sellest osa eelarvesse, kuid see on liiga vähe, et rahastada sõjamasinat, mis ühel või teisel viisil ahmib kümnendiku SKT-st.
Nafta maksutulu langes novembris 5,8 miljardi dollarini, võttes aluseks Uurali keskmise hinnaga 65 dollarit barreli kohta. See hind võib veelgi langeda. Venemaa seisab Aasia turgudel silmitsi algava hinnasõjaga Saudi Araabiaga.
Putin on puudujäägi katmiseks võtnud raha riiklikust heaolufondist. Selle likviidsed varad on langenud 16 aasta madalaima tasemeni, 54 miljardi dollarini. Selle kullavarud on viimase 15 kuu jooksul langenud 554 tonnilt 279 tonnile. Fondile jäävad mittelikviidsed osalused, mida ei saa rahaks muuta, näiteks osalus Aerofloti aktsiates.
Oodatud naftahindade tõusu pole toimunud. JP Morgan ütles, et Brasiilia, Guyana ja USA põlevkivi toodangu suurenemise tõttu ulatub ülemaailmne tarne järgmisel aastal 1,3 miljoni barrelini päevas. Rosnefti juht Igor Setšin on käskinud oma vanal KGB-sõbral Putinil järgmiseks aastaks valmis olla 45–50 dollariks barrel. Arvestades inflatsiooni, vastab see tasemele, mis viis Nõukogude Liidu pankrotti 1980. aastatel.
G7 keeruliste naftasanktsioonide eesmärk oli kuni kuu aega tagasi süüa Putini tulusid, piiramata ülemaailmset naftavarustust ja suurendamata elukallidust läänes. See on olnud osaline edu. Venemaal tuli kokku panna varilaevastik tankeritest ning naftat vedada Läänemere ja Musta mere sadamatest India ja Hiina ostjatele, kes tegid hea tehingu.
Rahvusvahelise energiaagentuuri hinnangul on Uurali toornafta allahindlus aastatel 2023–2024 olnud keskmiselt 15 dollarit, mis kärbib Putini ekspordituludest 75 miljonit dollarit päevas.
Venemaa võib tehnoloogiasanktsioonidest mööda hiilida, kuid tema süsteemid on konfigureeritud Lääne pooljuhtidele. Hiina tarnijad ei saa neid kiipe kergesti asendada, isegi kui nad oleksid valmis riskima USA teiseste sanktsioonidega, mida enamik ei ole. Kiipe ostetakse ülemaailmsel mustal turul kõva lisatasu eest ja need pole jätkusuutlikud.
Ukraina sõdurid on märganud, et Venemaa droonid Geran-2 tiirlevad pidevalt kontrollimatult. Washington Post teatab, et Venemaa tankide T-90M laseriga juhitavad seadmed on „salapäraselt kadunud”, vähendades oluliselt nende võimekust.
Tööstusministeerium on püüdnud välja töötada analooge Texas Instrumentsi, Aeroflexi ja Cypressi kiipide asendamiseks, kuid tunnistas oktoobris, et kõik kolm hanget ebaõnnestusid. Aleksei Novosjolov elektroonikafirmast Milandr ütles, et Venemaal ei ole võimalik hankida 90 nanomeetriste või väiksemate kiipide valmistamiseks vajalikke isolatsioonitehnoloogiaid. Käes on raske aeg.
USA karmistas silmust kolm nädalat tagasi, kehtestades sanktsioonid Gazprombankile ja enam kui 50 Venemaa pangale, mis on seotud ülemaailmsete tehingutega. See on oluliselt komplitseerinud Venemaa võimet kaubelda energiaga ja osta tehnoloogiat mustalt turult. See raputas korraks rubla kurssi, mis liigub nüüd 100 ringis dollari suhtes.
Hiina pangad on lõpetanud Venemaa UnionPay kaartide vastuvõtmise. Hiina ajakirjanduses öeldakse, et eksportijad on Venemaa e-kaubanduse saitidelt nagu Yandez või Wildberries tagasi tõmbunud, kuna kolmandate osapoolte kaudu makstavad tasud ei kata enam väikeseid kasumimarginaale. Mõned ei ole suutnud oma raha Venemaalt välja tuua ja neid ootavad suured kahjud.
Vähesed nägid ette Nõukogude režiimi äkilist ja totaalset kokkuvarisemist, kuigi 1989. aastaks olid näha kõik märgid majanduslikust allakäigust ja impeeriumi ülejõu elamisest.
Putini režiim ei ole veel selles punktis, kuid Lähis-Idas oleks vaja vaid üht muudatust, et viia asjad sellesse punkti. Kui saudid otsustavad turuosa tagasisaamiseks taas maailma odava toornaftaga üle ujutada – nagu paljud ennustavad –, langeb nafta alla 40 dollari ja Venemaa majanduse olukord väljub kontrolli alt.
Ukraina sõda võib lõppeda Riyadhis.
