Ukraina president Volodõmõr Zelenski on muutnud oma retoorikat Venemaaga sõja lõpetamise kohta, vihjates, et Ukraina on valmis peatama lahingud Venemaa okupeeritud territooriumi tagasivõitmiseks vastutasuks NATO liikmelisuse eest.

Viimase nädala intervjuude ja avalike avaldustega on Zelenski püüdnud näidata, et ta on valmis pidama läbirääkimisi konflikti lõpetamise üle – see on midagi, millele ametisse valitud president Donald Trump kampaania käigus korduvalt üles kutsus. Suurema osa sõjast oli Zelenski nõudnud, et tema riik jätkaks võitlust, kuni on tagasi võtnud umbes 20% riigist, mis on praegu Moskva kontrolli all, vahendab Wall Street Journal.

Nüüd teeb Zelenski ettepaneku, et ta võiks leppida relvarahuga, mis jätaks okupeeritud territooriumi tegelikult Moskva kätte, kui Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon kaitseks ülejäänud Ukrainat. Sellel ideel on aga kaks olulist takistust: Ukraina võimalused lähiajal sõjalise liiduga liituda on nõrgad ning pole märke, et Venemaa president Vladimir Putin soovib läbirääkimisi pidada.

Viimastel kuudel on Vene väed Ukraina idaosas edenenud kiiremini kui kunagi varem pärast sõja alguspäevi. Moskva on viinud oma majanduse sõjalisele alusele ja kiitis hiljuti heaks Venemaa ajaloo suurima kaitse-eelarve, andes Putinile kindlustunde, et ta suudab ka edaspidi jõuga haarata rohkem Ukraina territooriumi.

Pühapäevasel pressikonverentsil ütles Zelenski, et Ukraina on sellistele läbirääkimistele valmis astuma vaid tugevalt positsioonilt, mis eeldab edasisi samme NATO suunas ning uusi lääneriikide kaug- ja muid relvi.

„Kui meil on (a) külmutatud konflikt ilma Ukraina jaoks tugeva positsioonita, siis tuleb Putin kahe, kolme või viie aasta pärast,” ütles Zelenski. „Ta tuleb tagasi ja hävitab meid täielikult. Või proovib meid hävitada.”

Siiski on Ukraina liidri avatus territooriumi loovutamiseks isegi ajutiselt märkimisväärne mööndus. Reedel Sky Newsiga rääkides ütles Zelenski, et Ukraina okupeerimata piirkondadele tuleb pakkuda NATO liikmestaatust, et Kiiev kaaluks tema sõnul „sõja kuuma faasi” lõpetamist. Samal ajal kui Ukraina jätkab kogu oma territooriumi tagasi nõudmist, soovitas Zelenski, et Kiiev püüab „need diplomaatilisel teel tagasi saada”.

Ta ütles sama asja ka eile esmaspäeval avaldatud intervjuus Jaapani väljaandele Kyodo News.

„Meie armeel pole selleks jõudu,” ütles Zelenski venelaste okupeeritud territooriumilt väljatõrjumise kohta. „Peame leidma diplomaatilised lahendused.”

NATO peasekretär Mark Rutte keeldus esmaspäevases intervjuus Ukraina liikmesuse väljavaateid arutamast.

„Põhiküsimus seoses Ukrainaga peab olema: „Kuidas me saame Ukrainasse rohkem sõjalist abi?” See on prioriteet number üks, kaks ja kolm,” ütles Rutte. „Vahepeal ehitatakse seda silda NATO liikmelisuseni” liikmesriikidega sõlmitud kahepoolsete julgeolekulepingute ja muude jõupingutuste kaudu, ütles ta.

Zelenski retooriline muutus peegeldab kasvavat väsimust ukrainlaste seas, kes väljendavad soovi konflikti lõpetamiseks. Venemaa löögid on jätnud sel talvel suure osa riigist pideva elektrita, samas kui sõdurite puudus tähendab, et üha rohkem mehi, kes ei taha sõdida, värvatakse sunniviisiliselt sõtta.

Eelmisel kuul avaldatud Gallupi küsitlus näitas, et 52% ukrainlastest riigi okupeerimata osades toetab läbirääkimisi sõja võimalikult kiireks lõpetamiseks, võrreldes eelmise aasta 27%ga; 38% toetas sõja jätkamist kuni Ukraina võiduni, võrreldes 63%ga eelmisel aastal.

Lääne ametnikud on juba rohkem kui 18 kuud tõstatanud mingisuguseid territooriumi julgeolekukokkuleppeid, kuna Venemaa 2022. aasta sissetung on kujunenud veriseks kurnamissõjaks. Trumpi valimine on andnud läbirääkimistele uut hoogu, sest lääneliitlased pole kindlad, kas ta jätkab presidendina sõjalise abi saatmist Ukrainale või kui palju.

NATO esindaja Rutte ütles, et eelmisel kuul Floridas Trumpiga kohtudes ütles ta ametisseastuvale presidendile, et NATO riigid „peavad tagama, et alati, kui Zelenski alustab kõnelusi – jõupositsioonilt – on meil selle tulemusena hea tehing.”

Rutte ütles Trumpile, et Zelenskil Moskvaga hea diili läbirääkimiste võimaldamine on elulise tähtsusega enamale kui Ukrainale. „See, mida me peame ära hoidma, on… Põhja-Korea, Hiina, Venemaa ja Iraani omavahelise võidurõõmu, sest saime halva tehingu,” ütles Rutte.

Rutte eelkäija alliansis Jens Stoltenberg ütles Saksa meediale esmaspäeval avaldatud kommentaarides, et okupeeritud alade ajutine loovutamine Venemaale võib olla viis sõja lõpetamiseks, eeldusel, et Kiievile antakse kindlad julgeolekugarantiid.

„Kui relvarahujoon tähendab, et Venemaa jätkab kõigi okupeeritud alade kontrolli all hoidmist, ei tähenda see, et Ukraina peaks oma maast igaveseks loobuma,” ütles Stoltenberg.

Suuremad pealinnad, sealhulgas Washington ja Berliin ei soovi Ukrainat NATO-le lähemale viia.

Zelenski on nõudnud kutset liituda alliansiga, kuigi ta tunnistab, et NATO-ga liitumine võib tulla alles pärast sõja lõppu. Praegu väidavad Ukraina ja Euroopa ametnikud, et Kiiev taotleb NATO välisministritelt soovitust, et alliansi juhid kutsuksid Ukrainat ühinema.

Isegi see tundub ebakindel. Ilma NATO liikmesuseta väidavad Ukraina ja tema lähimad liitlased, et Kiievil puuduvad reaalsed julgeolekugarantiid ja teda ootab ees kapitulatsioon läbirääkimistel Venemaaga. Washingtoni, Berliini ja mujal asuvad ametnikud muretsevad, et Ukraina nihutamine alliansi poole võib teravdada Lääne vastasseisu Moskvaga.

„Olen selle üsna selgelt välja öelnud. Tugevaim julgeolekugarantii on NATO liikmelisus,” ütles EL-i uus välispoliitikajuht Kaja Kallas pühapäeval Kiievis visiidil olles. Ta ütles, et Ukraina peab „ütlema, millal on õige hetk läbirääkimiste laua taha istumiseks”.

Kallasega koos Kiievis käinud Euroopa Ülemkogu uus president António Costa ütles, et blokk on toetanud Ukrainat sõja esimesest päevast peale ja „seisab Ukraina eest nii kaua kui vaja”.

Ometi üritavad Euroopa ametnikud kulisside taga end Trumpi plaanide järgi positsioneerida. Nädalavahetusel Kiievi kõnelustega seotud inimesed ütlesid, et kuigi nad nägid Zelenski meeskonnas närvilisust, näivad ukrainlased tegelevat vajadusega kohaneda Trumpi meeskonna keskendumisega sõja lõpetamisele.

Seniste vestluste ja presidendi välispoliitiliste valikute põhjal võib Brüsselis ja Kiievis olla ettevaatlik optimism – kui mitte kindlustunne –, et Trumpi administratsioon sunnib Kremlile peale tõelisi järeleandmisi, kui Putin läbirääkimisi alustab.

Sellegipoolest on paljud Lääne ametnikud sügavalt skeptilised, et Kreml alustab läbirääkimisi, samal ajal kui Venemaad saadab lahinguväljal edu.

Venemaa viimaste kuude edusammude kulud on olnud tohutud: USA ametnike hinnangul kaotab Moskva päevas üle 1000 sõduri. Ja militaareksperdid ütlevad, et mingit suurt läbimurret ei tule.

Rubla kurss on viimasel ajal kukkunud, tõstes inflatsiooni ja intressimäärasid ning surudes veelgi kokku need majanduse osad, mis ei ole pühendatud kaitsele.

Venemaa ametnikud on endiselt kindlad, et sõjaõnn on nende kasuks pöördunud. Eelmisel kuul ütles Venemaa julgeolekunõukogu sekretär Sergei Šoigu Venemaa riiklikule uudisteagentuurile, et Lääs peaks tunnistama, et Venemaa võidab sõja, ja pidama läbirääkimisi. Venemaa ametnikud on samuti öelnud, et Ukraina peab loobuma lootusest liituda NATO-ga mis tahes rahulepingu osana.

Mõned Ukraina ametnikud tunnistavad, et alternatiiviks NATO-ga lootmisele võiks olla liitlastele selgesõnaline sõjaline toetus, mida nad lähiaastatel Venemaa heidutamiseks vajavad. Kuid Zelenski on avalikult kurtnud, et Lääne abi ei ole vastanud lubadustele varustada kogu tema armeed. Ja sellega kaasnevad kulud võivad olla liiga suured, et Lääne valitsused saaks neid poliitiliselt taluda, eriti kui Trump järgib ähvardusi vähendada USA abi Ukrainale.

Üks Ukraina ametnik ütles, et Kiiev vajab ainuüksi järgmisel aastal sõjalist abi umbes 120 miljardit eurot, et kompenseerida Venemaa kasvavaid sõjalisi kulutusi.