Meeleavaldajad kogunesid eile pühapäeval 1. detsembril neljandat õhtut järjest Gruusia pealinna Tbilisi tänavatele. Reutersi andmetel oli õhus märke, et opositsiooniliikumine levib ka mujale riigis.

Pühapäeva õhtul täitsid meeleavaldajad taas Tbilisi peatänava Rustaveli puiestee. Lisaks pealinnale teatas kohalik meedia meeleavaldustest vähemalt kaheksas linnas, vahendab Ilta-Sanomat.

Opositsioonilise telekanali saates nähti Khashuri linna tänavatel protestijaid riiki valitseva partei Gruusia Unistus kontorit munadega loopimas ja sealt lippe maha rebimas. Väidetavalt blokeerisid meeleavaldajad ka läbipääsu teel, mis viib Musta mere kaldal asuvasse kaubanduslikult tähtsasse Poti sadamasse.

Vägivalda on Tbilisi tänavatel nähtud ka seoses neljapäeval alanud meeleavaldustega, mil politsei on püüdnud neid maha suruda muu hulgas pisargaasi ja veekahuritega. Tbilisis elav soomlane kirjeldas pühapäeval Ilta-Sanomatele olukorda kui „häirivat”.

„Liberaalsed noored olid Rustaveli tänaval õhtuni ja politsei tulistas veekahuritest,” rääkis ta laupäevastest sündmustest.

Ta ei julgenud olukorda lähemalt vaatama minna, sest tundis, et õhkkond on ohtlikult rahutu.

Protestid on reaktsioon võimupartei otsusele peatada riigi EL-i liikmeks pürgimine. Valitsus teatas neljapäeval otsusest, mis põhjustas kriisi eskaleerumise.

Sotsiaalmeedias on Gruusia olukorras toodud sarnasusi 2014. aastal Ukrainas nähtud Maidani revolutsiooniga, mille tulemusena tagandati Ukraina venemeelne president Viktor Janukovitš, kes pidi riigist Venemaale põgenema.

Eile pühapäeval liitus selle seltskonnaga ka Venemaa endine president ja praegune julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedjev. Ta ütles, et Gruusias on käimas riigipöörde katse.

Lühidalt öeldes liiguvad naabrid kiiresti Ukraina teed pimedasse kuristikku. Tavaliselt lõppevad sellised asjad väga halvasti, edastas Medvedjev oma Telegrami kanali postituses.

Soome Välispoliitika instituudi vanemteaduri Ryhor Nizhnikau sõnul ei saa Gruusia proteste aga samastada Ukraina revolutsiooniga, kuigi nende välised märgid sarnanevad üksteisega. Ukrainas alustasid liberaalsed noored meeleavaldusi, kui Janukovitš keeldus lubadustest hoolimata allkirjastamast EL-iga läbiräägitud koostöölepingut.

Kontekst on aga väga erinev. Maailm on erinev, grusiinid on erinevad ja neil on Nizhnikau väitel tohutud julgeolekumured.

Nizhnikau sõnul kardavad grusiinid eriti sõda ja selle võimalikku levikut kodumaale. Paljude jaoks on stabiilsus esmatähtis.

Seda hirmu kasutas ära ka Gruusia Unistus hiljutiste parlamendivalimiste kampaanias. Sama mõte on ilmselt ka Medvedjevi sõnade taga.

Venemaa tahab, et see valitsus jääks võimule. Ukrainas ja Läänes ei võeta Medvedjevit ja tema avaldusi alati tõsiselt. Kuigi ta kõlab mõnikord naeruväärselt, arvan, et enamasti räägib ta meile, milline meeleolu Kremlis valitseb. See tähendab, mida nad mõtlevad ja tahavad teha, märgib ta.

Nizhnikau sõnul on Medvedjevi ähvardused tõhusad, sest grusiinidel on põhjust sõda karta. Hirm ei tulene niivõrd Ukraina suunast, kuivõrd sellest, et Vene väed end iseseisvaks kuulutanud Lõuna-Osseetias on Tbilisist vaid paarikümne kilomeetri kaugusel.

See on hoiatus, mis võib tegelikult demobiliseerida palju inimesi. Või mobiliseerib see veel mõned radikaalid, kes juba tänavatel on, märgib ta.

Igal juhul usub Nizhnikau, et Medvedjevi hoiatus hoiab tänavatelt eemal nn neutraalsed inimesed, kes kardavad sõda.

Nizhnikau sõnul on praeguses etapis võimatu öelda, mis suunas olukord Gruusias edeneb või kuidas see lõpeb. Ta peab võimalikuks, et opositsiooni liikumine jätkub vähemalt mingil kujul järgmise aastani.

Opositsioon on aga endiselt nõrk. Selleks, et valitsus laguneks, oleks vaja midagi ootamatut või valitsuse suurt viga, märgib ta.

Gruusia Unistus võitis oktoobris toimunud parlamendivalimised 54 protsendi häältega. Opositsioon ja Gruusia president Salome Zurabišvili on erakonda süüdistanud laialdases pettuses.

Nizhnikau sõnul sai erakond valimistel välja kuulutatud häälte arvu vaevalt kokku, kuid siiski on tegemist riigi populaarseima erakonnaga. Tbilisi on traditsiooniliselt opositsiooni keskus, kuid mujal on Gruusia Unistusel kindel toetus – või vähemalt stabiilsus, mida see lubab.

Sel põhjusel ei karda partei kasutada ka vägivalda protestide mahasurumiseks. Nizhnikau sõnul on see tahtnud seda teha juba ammu.

Nüüd on ta selleks piisavalt enesekindel, sest leiab, et praegu on piisavalt toetust nii eliidi kui ka laiema avalikkuse seas, sõnab ta.

Nizhnikau sõnul võib olukord aga muutuda, kui protestijad hakkavad politsei tegevuse tagajärjel surema. Grusiinid ja nende valitsus mäletavad siiani ekspresident Mihheil Saakašvili jõhkrat tegevust meeleavaldajate vastu. Lõpuks aitas see kaasa tema juhitud valitsuse kokkuvarisemisele.

Sel põhjusel püüab praegune valitsus Nizhnikau sõnul vältida liigset jõu kasutamist. Selline asi võib lõpuks tänavale ajada ka kõige neutraalsemad valitsuse toetajad.

Oluline on see, kui laialt protestid lõpuks levivad. Nizhnikau juhib tähelepanu, et ei valimistulemused ega isegi teadlikkus nende pettusest ei pannud oktoobris suuri rahvamasse protestima. Toona kestsid meeleavaldused mitu kuud ja rahvamass eriti suureks ei kasvanud.

Mõned grusiinid tunnevad EL-i suhtes ka skeptilisust ja pettumust. Sel põhjusel võivad nad muu hulgas seada stabiilsuse ettepoole EL-i võimalikest pakutavatest hüvedest.

Et protestidel oleks märkimisväärne mõju, peaksid Nizhnikau sõnul Tbilisi tänavatele tulema sajad tuhanded inimesed riigi eri piirkondadest. Nüüd on seal valdavalt liberaalsed tudengid ja muud noored.

Nizhnikau sõnul ei edene meeleavaldajate nõudmised, kui just ei tule päästikut, mis paneks kodanikke laiemalt ühinema. Opositsiooni probleem on ka juhtide puudus.

Olenemata sellest, kuidas olukord areneb, ei ole Gruusia Unistus murenemas. Erinevalt Venemaale põgenenud Janukovitšist pole neil inimestel kuhugi minna. Nii et nad jäävad, märgib ta.