Hiina eskaleeruv konflikt USA-ga kaubanduse üle laieneb nüüd droonidele, millest on saanud Ukraina kaitse oluline osa.

Hiina tootjad hakkasid hiljuti piirama mehitamata õhusõidukite ehitamiseks kasutatavate põhikomponentide müüki USA-sse ja Euroopasse, räägivad mitmed asjaga kursis olevad inimesed, kes palusid anonüümsust.

Inimesed ütlesid, et need sammud on eelmäng droonide osadele laienevatele ekspordipiirangutele, mida Lääne ametnikud ootavad Pekingilt uuel aastal. Need reeglid võivad ühe inimese sõnul esineda litsentside kinnitamise vormis, mis põhinevad komponentide kavandatud kasutusel, või leebemate nõuetena Hiina ettevõtetele, et nad teavitaksid valitsust oma tarneplaanidest, vahendab Bloomberg.

Kaubanduskonflikt on sel kuul teravnenud, kui Washington on piiranud suure ribalaiusega mälukiipide ja täiendavate pooljuhtseadmete müüki Hiinale. Vastuseks sellele keelas Peking kahesuguse kasutusega kaupade müügi Ameerika sõjaväele ning mitmete kõrgtehnoloogiliste ja sõjaliste rakendustega materjalide müümise USA ettevõtetele. Meetmed, mis võeti kasutusele nädalaid enne Donald Trumpi naasmist presidendiametisse Hiina suhtes karmi tegevuskavaga, on põhjustanud hinnatõusu ja kaubavoogude tõusu, kuna tootjad otsivad alternatiivseid tarneallikaid.

Pekingi vastuses kinnitatakse esimest korda, et kaubanduspiirangud kehtivad Hiina kaupadele – või Hiina osadega kaupadele –, mida müüakse riigis ja väljaspool seda, andes märku katsest korrata USA ja Euroopa sanktsioonide eksterritoriaalset ulatust.

Droonikomponentide saadetiste piirangud on inimeste sõnul mõjutanud nii USA kui ka Euroopa ettevõtteid. Hiina mootorite, akude ja lennujuhtide tootjad on piiranud tarnitavaid koguseid või peatanud saadetised, ütlesid nad.

„Ma kuulen sellist lugu iga kahe või kolme päeva tagant,” ütles muu hulgasUkrainasse saadetavatele droonidele tarkvara pakkuva firma Auterion tegevjuht Lorenz Meier. „Olen kindel, et see tähendab aja jooksul uusi piiranguid.”

Oktoobris kehtestas Hiina sanktsioonid kolmele USA ettevõttele, kes varustavad Ameerika sõjaväelasi ja kümnele kõrgele kaitseametnikule, viidates Pentagoni plaanile aidata Taiwani. 5. detsembril lisas Hiina sarnastel põhjustel oma sanktsioonide nimekirja veel 13 USA ettevõtet.

Sellesse uude rühma kuulub startup-ettevõte Shield AI Inc., mis toodab autonoomseid õhusõidukeid, mis on loodud töötama ilma GPS-i või kaugpilootideta. Ettevõte on tegutsenud Ukrainas, kus droonid on käimasoleva sõja jaoks kesksel kohal.

Nende sanktsioonide rakendamise päeval teatas Shield AI uuest partnerlusest ettevõttega Palantir Technologies Inc., et toota sõjalennukeid. Shield AI tegevjuht Brandon Tseng ütles Bloombergile, et sanktsioonidel on tema ettevõttele vähe mõju ja väitis, et USA arendab „tugevat heidutust”, mis võib ära hoida Taiwaniga seotud suure konflikti.

Taiwan on samuti loonud sidemed Euroopa riikidega droonitehnoloogiate vallas. Riigi välisminister juhtis eelmisel kuul Leedus antud teemat arutanud delegatsiooni, kirjutas Bloomberg varem.

Ühendkuningriigi endine sõjaväepiloot James Earl, kes on loonud mitu droonifirmat, ütles, et drooniarendajad Euroopas nihutavad tarneahelaid Hiinast väljapoole.

„Hiina drooniosade ostmine pole Läänes enam võimalik,” ütles Earl. „Hiina piirangud on vaid osa protsessist, mis on juba käimas.”

Lääneriigid püüavad oma tarneahelate kindlustamiseks ehitada ja kokku panna droone väljaspool Hiinat. Siiski jääb Hiina seadmete jaoks odavate osade tootmise keskuseks. Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse aruande kohaselt kontrollib Hiina peaaegu 80% kommertsdroonide turust.

Paljud Ukraina mehitamata õhusõidukite tootjad toetuvad Hiina osadele, et valmistada odavaid ja tõhusaid relvi, mis on aidanud pidada sõda Venemaaga. Hiina teatas juulis sõjaliseks otstarbeks mõeldud droonide ekspordi keelustamisest ja Peking ütleb, et ta ei paku relvi ühelegi konflikti osapoolele.

Mitmed USA valitsusasutused jälgivad toimuvat, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed. Riigi- ja kaubandusministeeriumid on inimeste sõnul ühendust võtnud või kavatsevad ühendust võtta mõjutatud USA ettevõtetega ning tegelevad harjadeta mootorite, akude ja magnetite alternatiivsete tarnete hankimisega.

USA kaitseministeerium on vahepeal kandnud musta nimekirja Hiina droonitootjad, kellel Pentagoni arvates on sidemeid Hiina sõjaväega. See hõlmab Shenzeni SZ DJI Technology Co., maailma suurimat droonide tootjat, mis kaebab Pentagoni nimekirja lisamise eest kohtusse.

Euroopa ametnikud on öelnud, et Hiina ettevõtted arendavad Venemaa jaoks ründedroone, kirjutas Bloomberg juulis. Hiina ametnik ütles toona, et riik ei paku Ukraina konflikti jaoks relvi ja kontrollib rangelt kahesuguse kasutusega kaupade eksporti.

USA on „sügavalt mures” Hiina toetuse pärast Venemaa kaitsetööstusele ja ründedroonide jaoks kasutatavate komponentide üleandmise pärast, ütles välisministeeriumi sanktsioonide koordineerimise büroo juhataja kohusetäitja Tom West.

„Hiina edestab ekspordi osas kõiki maailma riike, õhutades Venemaa meeletut Ukraina tsiviilinfrastruktuuri hävitamist ja lõputuid rünnakuid süütute Ukraina tsiviilisikute vastu,” ütles West sel nädalavahetusel tehtud avalduses, viidates Hiina Rahvavabariigile.

Laupäeval eraldas Pentagon Ukrainale täiendavalt 988 miljonit dollarit sõjaliseks toetuseks, mis hõlmab ka mehitamata õhusüsteeme.

Hiina ekspordipiirangud võivad ärgitada Korea, Jaapani või mujal asuvate tarnijate konkurentsilainet, ütles Oxfordi Interneti instituudi teadur Keegan McBride, kes uurib tehnoloogiapoliitikat. Ta usub, et Pekingi juhtkond on sellest olukorrast täielikult teadlik.

„See on kindlasti kaalutletud otsus,” ütles ta. „Kui kõvasti nad sellele peale suruvad või kui rangelt nad seda jõustavad, on üsna selge mehhanism nende tõsiduse mõistmiseks.”