Euroopa Liit teatas eile kolmapäeval 11. detsembril, et Venemaa ja Valgevenega piirnevad liikmesriigid võivad piirata migrantide õigust varjupaigale, kui Moskva ja Minsk kasutavad neid vahendina.

Kolmapäeval Brüsselis ajakirjanikega vesteldes teatas Euroopa Komisjoni tehnilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia eest vastutav asepresident Henna Virkkunen uutest meetmetest, mis võimaldavad liikmesriikidel teatud tingimustel EL-i seadusi eirata, vahendab lrt.lt.

„Nad võivad piirata õigust varjupaigale, kuid see peab toimuma väga rangetel tingimustel ja seaduslikes piirides,” ütles ta. „[Piirangud] peavad olema tõeliselt erandlikud, ajutised, proportsionaalsed ja selgelt määratletud juhtudel.”

Aastal 2021 oli migrantide sissevool Valgevenega piirnevatesse EL-i liikmesriikidesse, sealhulgas Leetu, Lätti ja Poola. Lääs süüdistas Minski režiimi migrantide kriisi korraldamises eesmärgiga destabiliseerida Euroopat.

Sel aastal sisenes Valgevenest Leetu ligi 4200 ebaseaduslikku migranti. Leedu võttis vastuseks kasutusele migrantide tagasitõrjumise poliitika.

Inimõiguste organisatsioon Amnesty International kritiseeris Leedu poliitikat migrantide tagasi tõrjumisel, öeldes, et see „annab rohelise tule suruda inimesi tagasi piinamisele”.

Alates 2021. aastast on Leedu piirivalvurid Valgevene piiril migrante tagasi saatnud üle 22 900 korra. Mõned välismaalased on üritanud piiri ületada rohkem kui korra.

Brüsseli teatel on ebaseaduslike migrantide arv EL-i ja Valgevene piiril tänavu kasvanud 2023. aastaga võrreldes 66 protsenti.

EL-i andmetel on 90 protsendil Valgevene-Poola piiri ületavatest ebaseaduslikest migrantidest Venemaa üliõpilas- või turistiviisa.

„See, mida me täna näeme, on erakordne,” ütles Virkkunen.

Samuti eraldas Brüssel 170 miljonit eurot kuuele EL-i välispiiriga riigile piirivalve parandamiseks.

Poola on võtnud migrantide suhtes karmi hoiaku, sealhulgas ehitanud Valgevene piirile metalltõkke ja tugevdanud patrulli.

Õigusrühmitused süüdistavad aga politseid migrantide vägivaldses peatamises ja tagasi saatmises, kusjuures mõned neist on saanud vigastada koerahammustuste või kummikuulidega.

„Poola õiguskaitse sunnib ebaseaduslikult ja mõnikord vägivaldselt riiki siseneda üritavaid inimesi tagasi Valgevenesse, arvestamata nende kaitsevajadusi,” märkis Human Rights Watch.

Vahepeal võttis Soome parlament juulis vastu vastuolulise seaduse, mis lubab piirivalvuritel teatud asjaoludel piiril varjupaigataotlejaid tagasi saata.

Euroopa Komisjoni president Ursula Von der Leyen ütles, et on rääkinud Soome peaministri Petteri Orpoga ja kinnitas, et EL toetab Helsingi jõupingutusi „julgult kaitsta meie piire”.