EL-i läbirääkijatel ei õnnestunud eile reedel 6. detsembril kehtestada uusi piiranguid Venemaa sõda Ukrainas abistavatele ettevõtetele ja naftatankeritele, ütlesid kolm läbirääkimistega kursis olevat EL-i diplomaati väljaandele Politico.
Katkestus tekkis pärast seda, kui kaks EL-i riiki, Läti ja Leedu keeldusid paketti toetamast, kuna sellega pikendati ka sätet, mis lubab Lääne ettevõtetel jätkata Venemaal tegutsemist vaatamata kehtivatele sanktsioonidele.
See klausel oli algselt mõeldud ettevõtetele, kes väitsid, et soovivad Venemaalt lahkuda, kuid ei saa seda erinevatel põhjustel teha. Kriitikud ütlevad, et lünka kuritarvitatakse ja see annab ettevõtetele Venemaale jäämiseks liiga palju poliitilist katet.
Ülejäänud pakett keskendub peamiselt sanktsioonide kehtestamisele ettevõtetele ja laevadele, kes on seotud Venemaa suhtes kehtivatest EL-i sanktsioonidest kõrvalehoidmisega. Politicole esitatud nimekirja mustand näitab, et mustas nimekirjas olevate nafta- ja gaasitankerite arv kavatsetakse enam kui kahekordistada, viies nende koguarvu 75-ni.
Kaks diplomaati ütlesid, et kõnelused jäid siiski katki pärast seda, kui kaks Balti riiki püüdsid blokeerida „ei-Venemaa klausli”, mis võimaldab EL-i ettevõtetel jätkata Venemaal tegutsemist, saades samal ajal loa importida ja eksportida kaupu, mis muidu on keelatud. Teised liikmesriigid, sealhulgas Saksamaa ja Prantsusmaa ei soovinud seda probleemi praeguses etapis käsitleda.
„On kahetsusväärne, et me ei saanud täna 15. sanktsioonipaketti vastu võtta, sest Läti ja Leedu ei nõustunud sellega,” ütles neljas EL-i diplomaat. „Samal ajal on [Euroopa] Komisjon lubanud võtta arvesse nende taotluse lõpetada teatud erandid 16. paketis.”
Esimest korda võeti see kasutusele 2022. aasta detsembris ja seda on pikendatud juba kolm korda, mis vastaste sõnul on andnud ettevõtetele piisavalt aega, et lõpetada oma tegevus Venemaal.
Samal ajal soovib Slovakkia pikendada järjekordset sanktsioonide erandit, mis lubab tal eksportida Venemaa rafineeritud naftat naaberriiki Tšehhi Vabariiki. Bratislava kinnitab, et lünk on vajalik tagamaks, et tema ainus rafineerimistehas, mis kuulub Ungari kontsernile MOL saaks jätkata tegevust, kuid Praha on kinnitanud, et soovib kokkuleppe lõpetamist.
Sanktsioonide pakett tuleb järgmisena arutlusele, kui EL-i välisministrid kohtuvad 16. detsembril. Ametnikud on välja pakkunud ka ambitsioonikama sanktsioonipaketi järgmise aasta alguseks, mil Poola võtab üle EL-i nõukogu roteeruva eesistumise Venemaa-sõbralikult Ungarilt.
