Ukraina üritab kiirkorras valmis ehitada mitut kaitseliini, mis võivad peatada Venemaa kiire edasitungi, kuid Ukraina ametnike ja komandöride sõnul on seda seni rikkunud viivitused ja koordineerimise puudumine.

Vene väed on sel aastal saavutanud kõige kiirema edu Donetski oblasti idaosas, surudes rindejoont läände, kohati kuni 15 km kaugusele piirist Dnipropetrovski oblastiga. Kui Vladimir Putini sõdurid selle piiri ületavad, oleks see esimene sissemurdmine uude Ukraina piirkonda pärast 2022. aastat ja annaks Kiievi sõjategevusele olulise hoobi, vahendab Financial Times.

„Olukord kindlustustega on üks vägesid demoraliseeriv tegur,” ütles endine president Volodõmõr Zelenski liitlane Dmõtro Razumkov, kes on nüüd parlamendi komisjonis, mis uurib viivitusi ja väidetavat korruptsiooni kaitsemehhanismide ehitamisel.

„Rahad on kõikide piirkondade vahel laiali jagatud ja igaüks ehitab oma asja. Ei ole ühtegi inimest, kes vastutaks kvaliteedi, planeerimise ja selle eest, kuidas ja kellele need positsioonid üle antakse ning kes neid juhendab,” rääkis ta.

Vastavalt teabenõudele kulutas Dnipropetrovski oblast 2023. aasta novembrist 2024. aasta novembrini kindlustustele 7,3 miljonit dollarit.

Kuid kaks piirkonna ehitusega seotud ametnikku ütlesid, et selle raha eest pole midagi ette näidata ja et tegevus hoogustus alles umbes kaks kuud tagasi.

Financial Timesi reporter, kes külastas eelmisel kuul Dnipropetrovski oblastis Donetski lähedal asuvaid piirkondi, nägi mõningaid ettevalmistatud positsioone ja tankitõrjekraavi, aga ka mitut veel ehitusjärgus või mahajäetud, lõpetamata positsiooni.

Venemaa rünnaku praegune suund on Kurahove ja Velõka Novosilka linnade ning Pokrovski logistikakeskuse ümber, kus on kolm suurt maanteed, mis viivad Dnipropetrovski oblastisse ja Dnipro linna endasse.

Vene vägede sisenemine Dnipropetrovski oblastisse häiriks oluliselt Kiievi sõjategevust, kuna piirkonnas asuvad sõjaväe juhtkond, armee tugijõud, vabatahtlikud, droonitootjad ja üks suuremaid linnu väljaspool pealinna.

Üks ametnik ütles FT-le novembri lõpus, et Vene väed sisenesid Velõka Novosilkasse. Ametniku sõnul on käimas kindlustuste ehitamine, et takistada Venemaad maanteed kontrolli alla võtmast.

Ukraina idaväejuhatuse pressiesindaja Nazar Vološin ütles eelmisel nädalal, et linn jäi pärast venelaste põhjapoolsest äärelinnast tagasi tõrjumist Ukraina kontrolli alla.

Vološin lisas, et kuigi Velõka Novosilka on nüüd Venemaa peamiseks sihtmärgiks, ei paista lähetatud väed olevat piisavalt suured, et alustada pealetungi Dnipropetrovski ja teiste piirkondade vastu.

Enamik Donetski oblasti kaitseliinidest, sealhulgas suuremate linnade ümbruses valmisid oktoobri lõpus, ütles FT-le piirkonnas kindlustuste ehitamise eest vastutav isik.

Kuid Velõka Novosilka ja Kurahove, aga ka Kurahove ja Pokrovski vahel on endiselt lünki, mis ohustavad Dnipropetrovski oblastit, kus veel ehitatakse teist kindlustuste rida ja kolmandat pole veel ehitama hakatud.

„Sõda muudab selle ehitajatele uskumatult ohtlikuks ja rünnaku suund muutub pidevalt,” ütlesid nad. Töötajaid olid tabanud droonid ja suurtükituli ning rasked soomusvestid, mida nad peavad kandma, aeglustavad tegevust. „Kui nad hakkavad ründama Dnipropetrovski oblasti suunas, on meil oht veel teisest suunast.”

Sõjaväeanalüütik Rob Lee ütles, et Venemaa sõjaväe insenerikorpus on kindlustuste ehitamisel Ukrainaga võrreldes juba pikka aega olnud kiirem ja kvaliteetsem.

Ta lisas, et pärast Donetski oblastis asuva Vuhledari linna vallutamist on Venemaa suutnud kiiresti edasi liikuda, sest Ukrainal „ilmselgelt ei olnud tagalas ehitatud suurt kaitset”, mis sundis Ukraina vägesid taganema.

Lee ütles, et Venemaa kõrgemate kindlustuste hulka kuuluvad nii betoonlabürindid kui ka hästi ehitatud puuridadega kaitsepositsioonid, mis võimaldasid peatada Ukraina vastupealetungi 2023. aasta suvel. Ukraina vägedele tuleks kasuks „piisavalt heade (kaitse)positsioonide rajamine, et väed suudaksid taanduda, kaasa arvatud linnades sees,” ütles Lee.

Ta ütles, et probleemi süvendab veelgi Ukraina sõdurite puudus. „Seni, kuni see probleem süveneb, riskib (Ukraina) et üksused ei suuda lünki täita,” ütles ta.

Üks jalaväekomandör, kelle ehitusfirma ehitas armeele kindlustusi enne tema ja ta töötajate mobiliseerimist, ütles, et kaitseliinid on endiselt madala prioriteediga.

Tema üksus on sõja jooksul liikunud 32 korda ja iga kord oli ta sunnitud rajama oma kaitsepositsioonid ja koguma raha. Vahepeal ehitati teine ​​ja kolmas liin sageli ilma sõjaväelastega konsulteerimata kas valesse kohta või liiga kaugele esimesest liinist.

Probleemiks olid ka keskkonnaseadused, mis piirasid komandöri sõnul raiutavate puude arvu. „Venelased raiuvad meie puid vasakult ja paremalt ning me ei saa neid kasutada oma kaevikute ehitamiseks!?” rääkis ta.

„Nägime kindlustusi, mis venelased meie maale ehitasid. Kui oleksime sama teinud, poleks Pokrovski olukorda juhtunud,” ütles ta.

Razumkov ütles, et kindlustuste ehitamine viibis esialgu, kuna presidendi administratsioon uskus, et Ukraina vallutab 2023. aastal tagasi palju rohkem territooriume. Ta lisas, et kui Ukraina vasturünnak ebaõnnestus, siis sama aasta novembris tekkis koordinatsiooni puudumise ja mõningate korruptsioonijuhtumite tõttu täiendavaid viivitusi.

Ukraina õiguskaitseorganid on parlamendi komisjoni pressiesindaja sõnul alustanud 30 kriminaaluurimist väidetava omastamise kohta, mille kogukahju on hinnanguliselt 483 miljonit dollarit.

Rünnakupataljoni ülem Stanislav Buniatov ütles, et kindlustused on olulised ka selleks, et pakkuda kurnatud jalaväele tagavarapositsioone. „Jalaväe võitleja lahingupotentsiaal väheneb nullini, kui ta peab kulutama energiat positsioonide ehitamiseks päevasel ajal, eriti talvel,” ütles ta.

Ideaaljuhul hoolitseks kindlustuste eest USA armee inseneride korpuse Ukraina versioon, ütles Buniatov, koos tsentraliseeritud inspektsioonisõjaväeorganiga, mis saaks rindejoonel ringi sõita, et planeerida ja kontrollida töid.

Kuid Ukraina inseneriüksused on meestest nii tühjad, et vastutus langeb kohalikele võimudele, kes kasutavad töövõtjatena jalaväebrigaade, kusjuures väike arv insenere juhib tööd esimese kaitseliini kallal.

Nende nördimist suurendavad paljud sõjaväeinsenerid, kes on rindelünkade täitmiseks ümber paigutatud, sest nad on ametlikult klassifitseeritud „tagalaüksusteks”.

Kui sõjaväeinsenere „ei saadetaks ründele, vaid neil lastakse teha oma tööd professionaalselt, kaevata kaevikuid ning valmistada ette liine ja piire, et saaksime end kaitsta, siis asjad toimiksid,” ütles Buniatov. „Nüüd süsteem kas ei tööta üldse või töötab vähesel määral.”