Alates Ukraina lahinguväljadest kuni Indo-Vaikse ookeani heitlike veteni näib 2025. aasta poole liikudes globaalse stabiilsuse tasakaal kaduvat, seda hoiab koos vaid habras diplomaatia ja tuumatalve oht.

Mõned analüütikud väidavad nüüd, et Kolmas maailmasõda ei ole enam kauge võimalus – see on juba alanud, lihtsalt viisil, mis on peenem kui Lääne ühiskonnas 20. sajandi globaalsete konfliktide alguses, vahendab Daily Mail.

Kolmanda maailmasõja algusjärgus ei pruugita võidelda mitte tavapäraste tankide ja kaevikute abil, mis asuvad Ukraina rindejoonest kaugemal, vaid hübriidohtude, varjatud lahingute ja digitaalsel areenil ideoloogilise mõjutamise kaudu.

Riikliku julgeoleku ekspert Mark Toth ja endine USA luureohvitser kolonel Jonathan Sweet on nende hulgas, kes väidavad, et kolmas maailmasõda on juba alanud.

„See kolmas ülemaailmne heitlus ei näe välja ega tundu selline, nagu Hollywood ette kujutas,” väidavad nad.

„Ei seenepilvi ega apokalüptilist tühermaad. Pigem on see tuhande käiguga sõda, mida peetakse mitut piirkonda ja mitut valdkonda hõlmavatel lahinguväljadel.”

Kolmanda ilmasõja teemal arutlevad sõjaväeülemad, endised presidendid ja geopoliitika asjatundjad. Kahjuks on märgid kurjakuulutavad.

Hübriidsõda on peamine argument, et kolmas maailmasõda on juba käimas.

Erinevalt traditsioonilistest sõdadest ei võidelda tänapäeva konfliktides mitte ainult relvade ja pommidega, vaid igasuguste taktikate, sealhulgas küberrünnakute, valeinfo, sabotaaži ja majanduslike manipulatsioonide abil.

Toth ja Sweet näitavad näpuga Vladimir Putinile kui katastroofimarsi peamisele tõukejõule ja ütlevad, et Venemaa strateegia hõlmab mitut areeni – mitte ainult Ukrainas, vaid ka Aafrikas ning väljaspool Maa atmosfääri ja digitaalses keskkonnas.

Aafrikas on Venemaa poolsõjalised rühmitused nagu Wagneri rühmitus õhutanud riigipöördeid, destabiliseerides demokraatiaid ja tugevdanud Moskva mõju.

Ja Euroopas on spionaaž ja kahju tekitavad varjatud operatsioonid uuesti esile kerkinud külma sõja aegse intensiivsusega.

Süütamise rünnakud Lääne logistikasõlmedele, et katkestada kriitilised tarneahelad, samas kui hulljulged mõrvad niidavad tänavatel Vene teisitimõtlejaid ja poliitilisi vastaseid.

Sweeti ja Tothi sõnul on see ebakonventsionaalne „halli tsooni” sõda Vladimir Putini pädevusvaldkond.

„Putini võime pidada hübriidsõda on vaieldamatult tema suurim tugevus,” rõhutavad nad, viidates Venemaa püüdlustele levitada valeinfot, konstrueerida Kremli-meelseid narratiive ning mõjutada valitsusi ja kodanikke pöörduma Lääne vastu.

„Venemaa ulatusliku valeinfo kampaania ulatuse täielikuks mõistmiseks vaadake lihtsalt USA-d, Ühendkuningriiki ja Aafrikat,” rääkisid Sweet ja Toth.

„Vene trollid ja robotifarmid kasutavad meeme ja võltsitud faktide kontrollimise kontosid, et demoniseerida Läänt ja juhtida tähelepanu eemale demokraatiaid kukutavatelt Venemaa poolsõjaväelastelt,” ütlesid Sweet ja Toth.

Vene trollid ja robotifarmid on tunginud veebiruumidesse karikatuuride, meemide ja võltsitud faktide kontrollimise kontodega, et levitada lahkarvamusi ja õõnestada usaldust Lääne valitsuste vastu. See hõlmab keerukaid tehisintellekti tööriistu, mis genereerivad süvavõltsinguid ja väljamõeldud narratiive, nagu võltsdokumentaal „Olümpiamängud on langenud”, mille eesmärk oli õhutada hirmu Pariisi olümpiamängude eel.

Isegi kosmosest on saanud lahinguväli, kus Putin ähvardab satelliiditõrjerelvadega, mille eesmärk on kahjustada Lääne side- ja luurevõrgustikke.

Ehkki lääneriikide kodanikud peavad olema valeinfo suhtes ettevaatlikud, on mitmeid valdkondi, kus nn kineetiline sõda juba käimas.

Kusagil maailmas pole see ilmsem kui Ukrainas, kus kolm aastat väldanud lõppevas sõjas on hukkunud sadu tuhandeid sõdureid ja tsiviilisikuid.

Hiljutised Ukraina löögid USA tarnitud ATACMS-i rakettide ja Ühendkuningriigi poolt tarnitud Storm Shadow rakettidega ajendasid Putinit laskma Ukraina peale valla ennenägematu „Orešniku” – uue hüperhelikiirusega ballistilise raketi.

Mõni päev varem allkirjastas Kremli juht muudetud tuumadoktriini, mis alandas ametlikult künnist, millest allapoole saab Moskva oma hävitavaid relvi välja tulistada.

Kuigi nende üksused kannavad suuri kaotusi, liigub Vene armee pärast 2022. aasta sissetungi alguspäevi Ukrainas lääne poole kiiremini kui kunagi varem, hõivates viimase kuu jooksul poole Londoni suuruse ala.

Venemaa president teatas sel nädalal ka, et Moskva võib peagi hakata ründama Kiievis asuvaid „otsustuskeskusi”, kui Ukraina jätkab USA ja Ühendkuningriigi rakettidega Venemaal asuvate sihtmärkide tabamist, kui enam kui miljon ukrainlast on ilma elektrita külma käes pärast massilisi drooni- ja raketirünnakud.

Mujal on Lähis-Idas vaevlemas Hamasi 7. oktoobril 2023 Iisraeli vastu suunatud rünnakute järelmõju – jõle skeem, mis vallandas vägivallapõrgu ning on saatnud Gazas ja Liibanonis surma kümneid tuhandeid inimesi, ilma et paistaks selget lõppu.

Hamasi ja Hezbollah’ peatoetaja Iraan on olukorda veelgi teravdanud rakettide ja droonidega Iisraeli vastu, samal ajal kui analüütikud kahtlustavad, et Teheran on jõudnud ohtlikult lähedale tuumarelvade arendamisele.

Ning Indo-Vaikse ookeani piirkonnas on Hiina kasvav agressioon Taiwani ja Filipiinide vastu tekitanud kartusi plahvatusliku kokkupõrke ees selles strateegiliselt kriitilises piirkonnas.

Viimastel kuudel on Peking võtnud üha ähvardavama hoiaku, kus USA kõrged kaitseametnikud hoiatasid, et Hiina võib proovida Taiwani sissetungi juba enne kümnendi lõppu.

Kogu selle aja seisab kõrval Kim Jong Un, pihus Põhja-Korea kasvava tuumaarsenali võtmed, olles täielikult katkestanud sidemed Lõuna-Koreaga ja saatnud väed Putinit aitama tema sõjas Ukraina vastu.

„Putini sissetung Ukrainasse oli (kolmanda maailmasõja) avang. See oli tema sõnum globaalsele kogukonnale, et maailmakorda, nagu see oli kehtinud alates Teise maailmasõja lõpust, ei ole enam,” väidavad Sweet ja Toth.

„Venemaa mängib jätkuvalt ohvrit, arendades sõda Ukraina tsiviilisikute vastu,” ütlesid nad, rõhutades Kremli kavatsust oma vastaseid destabiliseerida.

Briti lennuväe ülem – RAF-i juht Richard Knighton – leiab, et geopoliitika praegune olukord toob esile Lääne strateegilise eelise vähenemise sellises omavahel seotud maailmas, kus suurriigid nagu Venemaa ja Hiina tugevdavad vastastikuseid sidemeid ja loovad suhteid Põhja-Korea ja Iraani sugustega.

„Oleme tunnistajaks naasmisele suurte jõudude konkurentsi juurde,” ütles ta selle kuu alguses Freemani õhu- ja kosmoseinstituudi foorumil osalejatele, viidates kogu maakera hõlmavale sõjalise ja majandusliku rivaalitsemise keerulisele võrgule.

Tema taustaga mehe jaoks on üheks kriitiliseks murekohaks Lääne õhuülemvõimu kaotamine ja vajadus kiiresti parandada otsustusprotsesse, et tagada sõjaväelaste tõhus tegevus sõjalise konflikti vallandumise korral.

„Tehnoloogia kiire arengu ning teiste suurriikide majanduslike, tehniliste ja sõjaliste võimete tõttu ei ole meil enam täielikku õhuülemvõimu,” märkis Knighton, lisades, et sellel on sügav mõju, eriti kuna esilekerkivad riigid nagu Hiina jätkavad sõjaväe moderniseerimist enneolematu kiirusega.

Knighton rõhutas ka seda, kui oluline on investeerida heidutusse ja vastupanuvõimesse, et hoida ära sõda, selle asemel, et olla sunnitud osalema sõjas, milleks Suurbritannia ja paljud Euroopa riigid on halvasti ette valmistatud.

Aastal 1936 kulutas Suurbritannia kaitsele 2,9% oma SKT-st. 1945. aastaks oli see näitaja 52%. „Sõda on uskumatult kulukas,” ütles ta, kutsudes üles võtma ennetavaid meetmeid kaitse tugevdamiseks õhu-, kosmose- ja kübervaldkonnas, et tõhusalt võidelda hübriidohtudega.

Knightoni märkused suurvõimude konkurentsi naasmise kohta toetavad neid, kes väidavad, et kuigi kolmanda maailmasõja füüsiline faas ei ole pruukinud tõsiselt alata, on ideoloogiline lahing seda kindlasti teinud.

Prantsuse endise presidendi François Hollande’i jaoks kujutab tänane geopoliitiline kliima eksistentsiaalset võitlust erinevate valitsemisviiside ja ühiskondade ülesehitamise üle, mis, kuigi mitte nii mustvalge kui külma sõja kokkupõrge kapitalismi ja kommunismi vahel, võib osutuda sama surmavaks, kui sellel lastakse kontrollimatult jätkuda.

„Me oleme maailmasõjas demokraatia ja autoritaarsuse vahel,” ütles Hollande selle kuu alguses Londoni King’s College’is peetud loengus.

„Putin arvestab ainult meie tugevust. Tähtis on meie tugevus ja otsustavus. Me kõik peame selles koos olema,” sõnas ta.

Hollande peab Euroopa lõhenemist ja paremäärmuslike parteide esilekerkimist kriitiliseks väljakutseks.

Ta pooldab ühtsust ja otsusekindlust, küsides: „Kas me tahame jätkata demokraatia kaitsmist? Kas oleme valmis andma osa oma elust selle ülalpidamiseks?”

Tema hoiatusi rõhutab Venemaa eest võitlevate Põhja-Korea vägede kohalolek Ukrainas, mis on märgiks ülemaailmsete liitude ühinemisest konfliktides.

„See on esimene kord pärast külma sõja lõppu, kui Venemaa vägede taga on Euroopas väed teiselt kontinendilt,” ütles ta, viidates enam kui 10 000 Põhja-Korea sõdurile, kes toetavad Moskva vägesid Kurskis.

„Peame tegema palju rohkem, sealhulgas suurendama tohutult abi Ukrainale,” ütles ta.

Vaatamata levinud pingetele pakub Economist Intelligence Unit’i Euroopa vanemanalüütik Adeline Van Houtte mõõdetavamat perspektiivi.

Ta väidab, et kuigi eskaleerumise oht on kahtlemata kasvanud, ei ole me päriselt tunnistajaks III maailmasõja algusele.

„Muudetud tuumakasutuse künnis ja Orešnik [rakett] on tõenäoliselt mõeldud sõnumi saatmiseks Läänele, kuid tuumasõda on endiselt väga ebatõenäoline,” selgitab Van Houtte.

Ta usub, et Venemaa hübriidrünnakud kübersabotaaži, valeinfo ja infrastruktuuri sabotaaži kaudu on pigem hirmutamise vahendid kui otsese sõja eelkäijad.

Van Houtte märgib ka, et Lääne heidutusmeetmed on endiselt tõhusad.

„Sõja ulatuse laiendamine, et tuua uusi mängijaid või laiendada praegust Ukraina lahinguvälja, on endiselt väga ebatõenäoline,” kinnitab ta, leevendades hirmu peatse ülemaailmse sõja ees.

Sweet ja Toth jäävad aga oma väidetele kindlaks.

„See on juba maailmasõda, mis piirdus suures osas ainult Ukraina piiridega – kuni augustini, mil Ukraina tungis Kurski oblastisse,” märkisid nad.

RAF-i juhi Knightoni hoiatused tugevdavad ettevalmistuse vajadust.

„Riigi ja selle relvajõudude võime konflikti ajal kohaneda on edu võtmetegur,” rõhutab ta, kutsudes üles investeerima heidutusse ja vastupanuvõimesse.

Küsimus ei ole selles, kas Kolmas maailmasõda on alanud, vaid kas me suudame seda ära hoida enne, kui on liiga hilja.

Nagu Hollande rõhutab: „Me oleme vabaduse kohas. Tähtis on meie jõud ja otsustavus.”

Siin on küsitlus kolmanda ilmasõja kohta: