Briti sõjaväelane jälgis salajases paigas väljaspool Kiievit, kuidas plahvatused purustasid betoonkonstruktsiooni, mida tema kümnest Briti sõjaväeinsenerist, luureohvitserist ja diplomaadist koosnev meeskond oli salaja aidanud luua.

Sunday Timesi allikate kirjeldatud raketikatsetus oli kuudepikkuse raske töö kulminatsioon Venemaa pideva õhurünnakute ohu all. Kui see veebruaris lõppes, soovitasid Briti insenerid koos meeskondadega Ameerikast, Saksamaalt ja Jaapanist oma Ukraina kolleegidele ehitada üles konstruktsioonid, mis kaitseksid Ukraina energiavõrku Venemaa rünnaku eest.

Kuid üheksa kuud hiljem ei ole president Zelenski valitsus seda teinud, kuna süüdistatakse, et valitsuse korruptsioon on töö seisanud.

Umbes 80 protsenti Ukraina energiainfrastruktuurist on kahjustatud või hävinud. Ilma korraliku kaitseta ja kui temperatuur langeb alla nulli, ootab Ukrainat surmav talvekülm.

Sel nädalal korraldas Venemaa Ukraina energiataristu vastu viimaste kuude suurimaid õhurünnakuid. Sajad tuhanded inimesed veedavad järjest kuni kuus tundi pimedas ilma soojuse, valguse ja voolava veeta.

Kriitilise infrastruktuuri kaitsmise ameti juht Mustafa Najem astus juunis tagasi protestiks valitsuse ebaõnnestumiste vastu, väites, et projekti on tahtlikult edasi lükanud Kiievi keeldumine vabastada selle elluviimiseks eraldatud vahendeid.

„Tööd teha oli võimatu. Kui näete, et valitsuse juhtkond loob teile mingeid kunstlikke takistusi, on see kasutu,” ütles Ukraina restaureerimis- ja taristuarenduse riikliku ameti endine juht Najem. Tema agentuur oli nõudnud 1,4 miljardit eurot, et tarnida alajaamadele punkrid, mida nimetatakse „kolmanda taseme kaitseks”. Najem ütles, et raha blokeerimise taga on teatud huvid.

„Kui valitsuses olevad inimesed näevad neid miljardeid, ei suuda nad isegi ette kujutada, et inimesed, kes seda raha välja annavad, ei ole huvitatud,” ütles ta. Tema meeskond kahtlustab, et projekt viibis, kuna rahakotti hoidvatele peaministri büroo ametnikele ei makstud altkäemaksu. „Nad [valitsus] ei maksnud töövõtjatele; töövõtjad peatasid kõik projektid.”

Najemi asendaja Sergi Suhomlõn ütles, et töövõtjad olid oodanud „liiga suurt kasumit” ja tema agentuur vaatab lepinguid uuesti läbi. Ta lisas, et mõningaid kaitsemehhanisme „kujundati ümber”, et kulusid vähendada.

Töövõtjad ütlesid, et üritasid punkrite ehitamisega edasi liikuda, kuid on pidanud võtma laenu, et rahastada minimaalset tööde taset, et ehitus jätkuks – ja et konstruktsioonid pole veel kaugeltki valmis. Üks Ukraina juhtivaid ehitusettevõtteid, mis on seotud alajaamade kaitse lepingutega, sai oma kontoritesse ametnikud, kes tegutsesid väidetavalt ilma loata, konfiskeerides arvuteid, telefone ja dokumente. Samuti teatas ettevõte, et valitsus ei suutnud vabastada punkrite ehitamiseks vajalikke vahendeid.

„Kui vajalik raha oleks olnud, oleksime need juba valmis saanud, olen kindel,” ütles taristuehitusega tegeleva ettevõtte Automagistrali tegevjuht Mõkola Tõmofejev. „Kui kolmas tase oleks õigeks ajaks valmis saanud, oleks elektrikatkestusi olnud palju, palju vähem.”

Korruptsioon on peamiseks takistuseks Ukraina püüdlustel ühineda EL-iga, kusjuures Brüssel rõhutab reformide vajalikkust. „Hoolimata oma jõupingutustest ei ole ta ühinemiseks valmis; see vajab ulatuslikke sisemisi reformiprotsesse,” ütles eelmisel aastal Euroopa Komisjoni endine president Jean-Claude Juncker.

Praegu loodab Ukraina oma energiasüsteemi kokkuvarisemise ärahoidmiseks „esimese ja teise taseme” kaitset Briti tarnitud gabioonide – kividega täidetud algeliste puuride – ja suurte betoonist kaitsevõlvidega maapinna kohal, aga ka mitmesuguste täiustatud õhutõrjesüsteemidega, mida pakuvad tema Lääne partnerid.

Kui Donald Trump peaks jaanuaris USA presidendina ametisse astudes piirama Ukrainale antavat abi, peab Kiiev oma õhutõrjerakette normeerima, lubades tõenäoliselt sihtmärke tabada rohkematel Vene rakettidel. Kannatada saavad Ukraina tööstus ja riigi räsitud majandus, mis on põhiosad ellujäämise plaanis, mille Zelenski eelmisel nädalal Ukraina parlamendiliikmetele esitas. Ilma võimaluseta oma kodusid kütta suunduvad miljonid Ukraina põgenikud läände.

Septembris, pärast suvist elektrikatkestust korraldas Zelenski administratsioon Ukraina riikliku energiaettevõtte tegevjuhi Volodõmõr Kudrõtski vallandamise, viidates sellele, et ta oli vastutav kaitsmise lõpetamata jätmise eest. Kriitikute sõnul aitas see samm ja ka sellega kaasnenud valitsuskabineti ümberkorraldused ainult tugevdada võimu Zelenski staabiülema Andri Jermaki ja tema leitnantide käes. Valitsuse siseringi liikmed ütlevad, et üks neist leitnantidest, Kõrõlo Tõmošenko on valitsuse ehitusprojektide mitteametlik väravavaht.

Presidendi kantseleiga tihedat koostööd teinud endine ametnik väitis, et Tõmošenko nõudis ettevõtetelt 10-protsendilist tasu nende projektide väljavalimise ja kinnitamiseks esitamise eest. Endine ametnik väitis, et Tõmošenko hoidis suuri summasid „musta” sularaha ja jagas selle sularaha mitteametlikele „vabatahtlikele” nõunikele presidendi kantseleis. Ametnik ütles ka, et Tõmošenko kogub 10 000 dollari suuruseid makseid ettevõtetelt, kes soovivad, et president neid külastaks ametlike piirkondlike visiitide ajal.

Tõmošenko pressiesindaja lükkas süüdistused ümber: „Kõrõlo Tõmošenko ei osale infrastruktuurirajatiste ehitust puudutavate otsuste tegemisel ega ole kuidagi seotud nende projektide rahastamise või juhtimisega. Mis puudutab süüdistusi õigusrikkumistes, siis ainult ametliku uurimisega saab tagada objektiivsuse ja tõe läbipaistvalt kindlaks teha.”